Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Kadri Põder tunneb rõõmu inimestest enda ümber

04.06.2014 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Kadri Eliisabet Põder tunnistab Eesti Kirikule antud usutluses, et ta on väga rõõmus ja tänulik EELK aukirja eest, nähes selles kinnitust, et tema tööd konsistooriumi välissuhete referendina märgatakse ja peetakse kirikule vajalikuks.

EELK tunnustab Teid kirikutöösse antud panuse eest. Mida selline tunnustus tähendab?
Tunnustus oli tore üllatus, täiesti ootamatu. Näen selles ilusat kinnitust, et minu tööd märgatakse ja peetakse kirikule vajalikuks. Olen väga tänulik! Ent üksinda ei jaksa midagi ja nii kuulub minule osaks saanud tunnustus ka minu suurepärastele kolleegidele ja kõigile teistele lahketele, abivalmis inimestele, minu perele ja lähedastele.
Iseäranis kuulub see minu emale, kelle ennastsalgava abita laste hoidmisel oleksid EELK välissuhted märgatavalt halvemas olukorras. Nii abikaasa kui meie väikesed pojad rõõmustasid ja leidsid, et olen tubli. Kuuldes, et kuldmedalit mulle siiski ei anta, valmistasid poisid kumbki kiiresti paelast, plastiliinist ja purgikaanest medali – ja seejärel kohe ka endale ja isale, et oleks võrdne.

Mida hindate oma ametis kõige tähtsamaks ning endale enim rõõmu pakkuvaks?
Ameti tõttu olen  kokku puutunud inimestega erinevatelt maadelt. Mitmed kohtumised on jätnud sügava mulje.
Aastal 2012 osutusin valituks Luterliku Maailmaliidu nõukogu nõuniku kohale ning sellest ajast olen regulaarselt võtnud osa nõukogu istungitest ja piirkondlikest kohtumistest. See on ühelt poolt suur väljakutse, ent teisalt värskendav ja palju rõõmu valmistav ülesanne. Kohtumine ja koostöö luterlastega maailma eri paigust aitab näha asju suures plaanis, aitab paremini mõista ennast, s.o kodukirikut, ja teisi.
Samas on amet viinud mind kokku ka EELK erinevate valdkondade töötegijatega ning nii on mul olnud võimalus lähemalt tundma õppida näiteks meie laste- ja noortetööd, diakooniat, majanduselu, hariduselu, misjoni- ja ka muusikatööd. Välissuhteid ei saa korraldada, tundmata kiriku sees toimuvat.
Kõige enam tunnen rõõmu inimestest, keda kohtan, kellega koos olen teel ja teen tööd. Igaühelt neist on nii palju õppida. Ja kuna minu ametiks on just suhete eest hoolitsemine, siis valmistab mulle iseäranis suurt heameelt, kui näen suhete kvaliteeti paranemas, näiteks kui pelgalt formaalsest suhtlusest kasvab ajapikku välja sõprus.

Kui heal järjel on EELK välissuhted, millises suunas sooviksite neid arenemas näha?
EELK laialdased ja mitmekesised suhted erinevate kirikute, rahvusvaheliste organisatsioonide ja osaduskondadega on minu hinnangul praegu heas seisus. Suhtlus on sõbralik ja elav.
Meie välissuhteid tervikuna iseloomustab järjest enam võrdsus. Meis ei nähta enam mitte niivõrd abivajajat, vaid pigem samaväärset partnerit, kes saab ise hakkama ning suudab ise olla ka andja ja aitaja.
Mul on siiralt hea meel, et EELK on välissuhetes muutunud järjest iseseisvamaks ja julgemaks. Pean väga oluliseks seda, et oleme kirikuna jäänud avatuks ning oma kaasteelisi ja vestluspartnereid austavaks ka siis, kui mõnes küsimuses ei olda ühel meelel. Olen rahul meie panusega rahvusvahelisse töösse: EELK esindajad töötavad otseselt kaasa Kirikute Maailmanõukogus, Luterlikus Maailmaliidus, Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas ja Porvoo Osaduses. Kaudsemal viisil oleme kaasatud ka Euroopa Kirikute Konverentsi töösse.
Nappide vahendite tõttu ei suuda me palju rahaliselt panustada, ent saame anda väärtuslikke teadmisi ja oskusi – oma «tarku päid» – teiste teenistusse. Ja seda osatakse hinnata. Loomulikult toovad rahvusvahelised kontaktid meile väärtuslikke teadmisi-oskusi ka koju tagasi.
Soovin, et EELK välissuhteid iseloomustaks edaspidigi avatus ning kannaks armastus ja austus kaasteeliste vastu. Soovin meile jätkuvalt julgust olla ise ning samas julgust olla teistega koos ja teiste jaoks. Me ei ole iseeneses piisavad – vajame teisi ja teised vajavad meid. Püüan omalt poolt igati kaasa aidata sellele, et vastastikku rikastavad suhted toimiksid nii üldkiriklikul tasandil kui kogudustes ning et ka meie vaimulikel ja teistel kiriku töötegijatel oleks võimalus neist osa saada.

Millised eeldused ja teadmised on Teile abiks kiriku välissuhete referendi ametis?
Heade suhete aluseks on ikka armastus ja vastastikune austus. Kasuks tuleb kindlasti kannatlik meel ja huumor. Ja usku on vaja – olgu või sinepiivasuurust, aga ilma ei saa kuidagi. Rohkem kui midagi muud olen töö käigus õppinud seda, et tuleb teha tõesti kõik endast olenev, ent loota seejuures kogu aeg Jumala peale. Ainult nii saavad teoks pea võimatuna tunduvad ettevõtmised.
Rääkides erialastest teadmistest kiriku välissuhete referendi ametis, siis vältimatult vajalik on teoloogiline haridus ning hea inglise ja/või saksa keele oskus. Igasugused muud oskused, sh mõne muu võõrkeele (iseäranis soome või vene keele) valdamine tulevad kahtlemata kasuks, sest tööpõld on lai ja ülesanded väga erinevad. Asjus, mille tegemiseks teadmistest ja oskustest vajaka jääb, tuleb teiste abi paluda. Olen alati abi saanud. Meie kiriku vaimulike mitmekesised anded ja nende vastutulelikkus üllatab mind parimas mõttes ikka ja jälle.

Kuivõrd kattub Teie praegune töö kirikuvalitsuses tudengiaegse ettekujutusega tulevikust teoloogina?
Tartu ülikoolis omandatud haridus on aluseks, millele töös toetun. Olen teoloog ja teoloogina teen ka välissuhete referendi tööd. Teisiti ei oska seda ette kujutada. Teoloogina saan kaasa mõtelda ja rääkida ka sisulistes asjades.
Meelsasti süüviksin küll rohkem teoloogilistesse küsimustesse (ka organisatsioonid ja osaduskonnad, mille liikmete hulka EELK kuulub, on välja andnud mitmeid dokumente, mida oleks ühtaegu huvitav ja vajalik lugeda), ent muu töö kõrvalt on kahjuks väga raske leida süvenemiseks vajalikku aega ja rahu. Ehk millalgi ikka leian.

Kui kerge või raske on perekonnanimega Põder töötada EELK süsteemis?
Öeldakse, et nimi ei riku meest. Loodan, et nii on minugi puhul, ja usun, et seda tarkust tuntakse ka EELK süsteemis. Ametlikku tunnustust mõistan samuti märgina sellest, et väärtustatakse inimeste tööd – ja see on minu arvates õiglane ja ilus.
Liina Raudvassar

Kadri Eliisabet Põder
Sündinud 3. novembril 1975
Lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna cum laude 1999
Töötab EELK konsistooriumi välissuhete referendina alates maist 2005
Abielus õp Thomas-Andreas Põderiga, kes on Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud
Kaksikud pojad Paul-Markus ja Olev-Martin, kes juulis saavad viieaastaseks

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)