Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kaarlis avati ristitee

09.11.2022 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga


Peapiiskop Urmas Viilma pühitses Kaarli kirikuruumi seinale paigutatud Jeesuse ristitee 14 peatuse puutahvlid. Erik Peinar.

Hingedepäeval, 2. novembril pühitses peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Toompea Kaarli kirikusaali seinal 14 tiigipuust tahvlit, mis kujutavad Jeesuse ristitee peatusi.

Kuigi luterlikus traditsioonis praktiseeritakse Jeesuse kannatustee sümboolset läbikäimist vähem kui näiteks katoliku kirikus, pole see Eesti luteri kirikus kaugeltki tundmatu tava ning päris mitme meie kirikuhoone interjööri ilmestavad pildid Kristuse kannatusteest. Teiste pühakodade seas kuulub nüüd ka Kaarli kirik nende hulka, kus pildid Õnnistegija maise teekonna viimastest peatustest aitavad kirikulise mõtted narratiivi juurde, mis igale kristlasele on tähendusrikas.  

Hingedeajal ristiteele

Tavaliselt keskendub kristlane Kristuse ristitee temaatikale ülestõusmispühade eelsel kannatusajal, ometi on Jeesuse tee ristile oma sisu ja tähenduse poolest aktuaalne läbi kirikuaasta. Seetõttu pole imestada, et Toompea Kaarli kogudus otsustas oma ristitee puittahvlid avada hingedeajal. 

Õieti olid tahvlid kiriku seinal kirikuliste kaeda juba mõned nädalad, aga pühitsustalitus ajastati hingedepäevale.

„Tagasiside on hea. Inimestele meeldib, et kiriku seinal on uued pildid. Mõnigi kirikusse tulija või väljuja seisatab nende ees, tutvub. Mõned on ka tunnistanud, et pildid pole neile silma jäänud. See on hea märk sellest, et puutahvlid oma sisu ja vormi poolest sobivad hästi Kaarli kirikusse, ei häiri mingilgi määral silma,“ vastab õpetaja Jaak Aus küsimusele, kuidas kogudus on ristitee pildid vastu võtnud.

Eriline kingitus 

Õpetaja Ausi sõnul algas tema jaoks kõik ühe ilusal kevadõhtul, mil ta sai telefonikõne koguduseliikmelt palvega veel samal õhtul kokku saada. „Mõtlesin, mis tublil koguduseliikmel ometi nii pakilist on. Kokku saades avas kutsuja auto pagasiluugi ning võttis välja ristitee ühe peatuse puutahvli. Ei mäleta enam, mis peatus see oli. Olin jahmunud, kohe päris sõnatu,“ meenutab Aus ja jätkab: „Küsisin, kas tegemist on ühe tahvliga, ja sain vastuseks, et puutahvleid on kokku 14 ning et tema pere soovib need kinkida kodukirikule.“ 

Õp Aus tõi tahvli kiriku kantseleisse ja kutsus inimesi vaatama. Hinnang oli eranditult positiivne. Leiti, et 1 m x 80 cm mõõdus puugravüürid on otsekui loodud Kaarli kiriku seintele. Eriti rõõmus oli emeriitpiiskop Einar Soone, kelle jaoks ristitee piltide Kaarlisse jõudmine oli otsekui aastatepikkuse palve vastus. 

Köleri Jeesuse näoga

Jüri ja Riina Läll otsustasid oma kogudusele ristitee näol kingituse teha. Maailmas ringi rännanuna olid nad mitmetes kirikutes Jeesuse kannatusteed imetlenud ja nii tekkis soov, et ka kodukirikus oleks ristitee olemas. Ideed hoidsid nad viimase hetkeni vaka all, tegevust ideest teostuseni jagus aga mitmesse aastasse. Sobiva kunstniku leidsid nad Indoneesiast ega pidanud paljuks meistriga kohtumiseks mitu korda kaugele maale kohale sõita. „Nad saatsid fotosid Kaarli kiriku altarifreskost ja tulemuseks on, et kannatusteel kujutatud Jeesus on tõesti meie Köleri Jeesuse näoga,“ sõnab Aus.

„Kõik need asjad, mis aitavad lähemale Kristusele, on head,“ arvab Jaak Aus, kelle meelest peavad kirikus õpetuslikult asjad paigas olema, aga mänguruumi, kus erineva vagaduslaadiga inimesed leiaks hingele meelepärast erinevates väljundites, peab ka olema.  

Ristiteelised on teretulnud

Õp Aus toonitab, et ristitee sümboolne läbikäimine ei ole Kaarli kogudusele uus tava. Juba 30 aastat tagasi alustati sellega, siis küll lastetöö osana. „Ühel hetkel muutus meie väike algatus üle Tallinna sündmuseks, milles lõid kaasa eri kirikud, isegi erinevad konfessioonid. Nüüd tehakse ristiteed Tartus, Pärnus ja mujalgi,“ jutustab ta ning kinnitab, et Kaarli kiriku lahti olles on kõik huvilised oodatud ristiteed läbi käima. Abiks on tema poolt koostatud ristitee mõtisklused. Kirikus kasutamiseks mõeldud voldikud on saadaval, huvi korral võib selle ka endale osta. „Aeg näitab, kas ja kuivõrd seda võimalust kasutama hakatakse,“ tunnistab Aus.

Pühakirjas ja kristlikus pärimuses on kirjeldatud sündmust 14 peatusena Jeesuse surmamõistmisest kuni hauda asetamiseni.

Liina Raudvassar

Ristitee mõtisklused

Hea rändaja,

oled asumas Ristiteele, et sügavamalt

mõelda Jeesuse teekonnale kohtu-

mõistmisest hauda panekuni. Kõik

need peatused kutsuvad süüvima

Issanda kannatuste tähendusse.

Sinu käes olevate mõtiskluste

kirjutamine sai alguse sellest, et head

annetajad tellisid Tallinna Kaarli

kirikusse Ristitee. Kirjutades olen

silmas pidanud nendes peatustes

kujutatut.

Loodan, et seistes piltide ees, mõeldes

Kristusele ja Tema kannatustele

mõistame, millise armastusega on

Jumal meid armastanud, ja et selle

armastuse puudutus ei jäta kedagi

ükskõikseks.

Jaak Aus

Allikas: voldik „Ristitee mõtisklused“

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! (Js 40:3a,10a)