Kaarlike on laienemas

Tallinna Kaarli koguduse lasteaia akendest avaneb vaade üle tänava asuvale Kaarli kirikule. Uurides garderoobis laste nimesilte avastan sellised Piiblist pärit tegelased nagu Taavet, Joosep, Maria, Elisabeth, Andreas, Marta, Rebeka. Tõsi, leidub ka muid nimesid nagu tänapäeval ikka. Lasteaia kristlikust suunitlusest kõnelevad põgusal vaatlusel vaid väikesed puust palveristid mõlemas rühmatoas. Lasteaia juhataja Signe Ausiga laste õppetundi jälgides ja vaikselt juttu puhudes leiab aga taas kord kinnitust tuntud tõde, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu ning et ainult südamega näeb hästi.

Kaarli koguduse lasteaed Kaarlike sai alguse 1995. aastal, kui koguduse juures avati eelkoolirühm, mis käis koos kolm korda nädalas. Kui esimesel aastal oli põhieesmärgiks lapsi kooliks ette valmistada, siis teisest aastast tegutseti juba teadlikult üherühmalise lasteaiana. Nüüd on lisaks 5–7aastaste eelkoolirühmale ka 3–5aastaste mudilasrühm, kokku käib lasteaias 34 last. Aastatega on lasteaiaõpetajates süvenenud arusaam, et oluline ei ole mitte lapsi koolikatsete edukaks sooritamiseks võimalikult hästi drillida, vaid et lapse üldine koolivalmidus tähendab tema laia silmaringi ja hakkamasaamist. Maailmamõistmise avardamisele aitab kaasa lastele antav süvendatud humanitaarharidus, mis ei tähenda aga sugugi, et näiteks matemaatikaga ei tegeldaks.
Et tol päeval oli teemaks «mass», tutvustati lastele kõigepealt põrandakaalu ja kaalumist ning õpetaja selgitas, kuidas mõõta inimese massi. Seejärel kaaluti lauakaaluga jahu ning tegeldi arvutamisega. Mõne aja pärast mindi aga üle voolimisele, kusjuures materjaliks oli jahu-vee segu. Signe sõnas nähtu selgituseks, et tegemist on lõimitud ainetunniga, mis võimaldab loomingulist lähenemist ning teeb õpitava lastele huvitavamaks ja elulähedasemaks.
Kaarlike on ainus Tallinnas tegutsev kristlikku keskkonda pakkuv lasteaed. See tähendab, et lasteaia igapäevaelu ja töökorraldus baseerub kristlikul maailmavaatel ja väärtustel, mille kandjateks on kristlastest õpetajad. Teatavasti toimub laste kasvatamine ja õpetamine suuresti eeskuju kaudu.
Kristlikud väärtused alusena
Üks kord nädalas on usuõpetuse tund, kus tutvustatakse lastele kirikuaasta olulisemaid pühasid ja käsitletakse tuntumaid piiblilugusid. Süstemaatilist kristlikku õpetust lasteaias siiski ei jagata, see peaks Signe sõnul jääma pühapäevakooli ja perekonna hooleks. Küll aga on päeva loomulikuks osaks ühised hommiku- ja söögipalved.
«Kristlik maailmavaade on see, millele me oma tegevuses toetume. Me ei rõhuta, et nüüd räägime usust ja siis rohkem ei räägi, vaid see on läbi õpetajate maailmavaate kogu aeg meie juures,» lisas Signe lasteaia eripära selgituseks.
Kuigi tegemist on Kaarli koguduse lasteaiaga, ei ole see mõeldud vaid koguduse liikmete ega ka mitte vaid luterlastest vanemate lastele, kuigi 80% lastest on praegu pärit just neist peredest. Lasteaed on avatud kõigile, kes hindavad kristlikke kasvatuspõhimõtteid, olgu nad siis kas muudest konfessioonidest või lausa ilmalikud inimesed. Signe sõnul on igal lapsevanemal lasteaiakoha muretsemisel vaba valik, kuid kui otsustatakse Kaarlikese kasuks, tähendab, et vanem hindab just sealset kasvatamis- ja õpetamissüsteemi.
Kummalisel kombel on meie sekulaarsel ajastul väga palju neid, kellele kristlikud väärtused korda lähevad. Nii on Kaarli koguduse lasteaeda soovijatest alati järjekord olnud ja seda vaatamata asjaolule, et tegemist on eralasteaiaga, kus on võrreldes munitsipaallasteaedadega mõnevõrra suurem õppetasu. Ka praegu on kohad kolmeks järgnevaks aastaks juba ette kinni pandud. Kuid alati leidub ka loobujaid. Laienemisplaanid
Tungi lasteaeda peaks mõnevõrra aitama leevendada järgmisel aastal avatav üks ja ülejärgmisel aastal veel üks uus rühm. Laienemine saab teoks tänu eraannetajatelt ja kampaaniate käigus kogunenud summadele ning aastate vältel säästetud omavahenditele.
Et Kaarli koguduse ruumid, kus lasteaed siiani on olnud, oma väiksuse tõttu rohkem lapsi mahutada ei suuda, hakkavad avatavad rühmad tegutsema linnalt saadud rendipinnal Westholmi kooli lähedal. Sinna kavatsetakse rajada Kaar­likese mudila (3–4aastased), vanemad rühmad jäävad praegustesse ruumidesse.
Seda, kuidas koostöö kahe maja vahel sujuma hakkab, näitab aeg. Igal juhul on rohkemate rühmade puhul eeliseks, et õppetöö korraldamisel saab lapsed jaotada rühmadesse vastavalt nende vanusele.
Unistus luterlikust koolist
Pärimisele, kas ei oleks aeg asutada ka luterlik kool, kostab Signe, et selline unistus on juba pikemat aega meeles mõlkunud. Ja üldse võiksid tema sõnul lasteaed ja algkool koos olla, sest siis ei peaks seitsmeaastased lapsed turvalisest ja harjumuspärasest keskkonnast korraga uude ümbrusesse minema. Pealegi on lapse tegelikke andeid võimalik määratleda alles algkooli lõpul.
Selle põhjuseks, et kool on siiani jäänud avamata, pole Signe arvates sobilike õpetajate puudus. Praegusest kuuest lasteaiaõpetajast on enamikul kas algklassi- või aineõpetaja kvalifikatsioon ning eelkoolipedagoogika on lasteaiatööks juurde õpitud.
«Kirikul on ju lausa arengukavas koolide avamine, kuid kahjuks ei ole selleks materiaalseid võimalusi. Vahendite otsimiseks peaks olema mõni suurepärane projektikirjutaja. Igapäevase töö kõrvalt mina näiteks projekte kirjutada küll ei jõuaks, selleks ei ole lihtsalt aega. Suur abi oleks sellestki, kui oleks hoone. Kõige muuga on võimalik hakkama saada. Kuid Tallinnas on ju pea võimatu leida ruume, kuhu kool asutada, kui just väga palju raha ei ole.
Kui kasutada näiteks rendipindu, siis kooli puhul on ääretult oluline, et need oleksid kinnistatud pikaks ajaks. Haridusasutust ei ole mõtet teha ainult kümneks aastaks. Eks kirikul ole ju nii mõnigi hoone, kuid kahjuks ei tooda lasteaed tulu. Arengukavade koostamisest ja deklareerimisest, et lastetöö on meie prioriteet, on vähe kasu. Selleks peab reaalselt midagi ära tegema, koguduse tasandil kooli asutada on väga keeruline,» ütles Signe kooli-teema lõpetuseks.
Lasteaed koguduse lastetöö osana
Kaarlikese lasteaed on üks osa Kaarli koguduse lastetööst. Lisaks tegutsevad koguduse juures kirikukool (pühapäevakool) ning erinevad ringid, kus saab nii laulda, tantsida kui teha muud loomingulist. Kogu lastetöö on omavahel seotud ühisürituste ja ühiste õpetajate kaudu, sest paljud lasteaia õpetajad on ka vabatahtlikud lastetöö tegijad.
«Nii nagu paljudes teisteski kogudustes on ka meil pühapäevakooli osa väiksemaks jäänud ja seda eelkõige laste liigse koormatuse tõttu. Tihti on pühapäev ainuke päev nädalas, mil saab perega koos midagi ette võtta ja kas või näiteks maale sõita,» tunnistas Signe ja lisas, et just seetõttu püütakse Kaarlis pakkuda lastele ja noortele ka teisi võimalusi kogudusetöös osalemiseks, näiteks käia erinevates ringides.

Monika Reedik