Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Kaarli kool algaks sõnaga „aus“

22.06.2022 | | Rubriik: Juhtkiri

Kui minu laps üheksa aastat tagasi koolimajja jõudis, olid ehitustööd juba alanud. Kuid selle näilise segaduse keskel oli üks väike klass, turvaline pesa, kus algas Kaarli kooliks kasvamine. Nooreks ja tegusaks inimeseks hakkas 2013. a sügisest Kaarli koolis koos vormuma 20 last, esimese lennu lõpetaja staatuse sai aastal 2022 samapalju noori.

Selle aja jooksul olen lapsevanemana tundnud, et ükskõik milliseid kaikaid elu mu jalge ette takistuseks ka ei loobiks, koos Kaarli kooliga saame need kõik üles korjata ning naelutada ristile, jätta need taevaisa hoole alla ning sõbralikult ja heas usus edasi minna. See ongi olnud Kaarli kooli üks hinnatumaid suhtumisi minu jaoks – hoiame kokku, teeme ära, oleme üksteise jaoks olemas. Samasugune kokkukasvamine on toimunud ka laste seas – üksteist hoitakse ja kooli väärtustatakse. Eks on olnud ka murepilvi, aga näidake mulle lapsevanemat, kellele ühtegi murepiiska kuskilt kaela ei sajaks … 

Kristliku kooli tugevus on just selles, et keegi ei jää oma murega üksi. Minu elu alustekstiski on konkreetselt öeldud: „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises“ (Fl 4:6).

Vajadusi ning küsimusi on lapsevanemal olnud omajagu – kas klassiraha sai ikka makstud, et laps saaks ekskursioonile minna; no mis seal Stuudiumis jälle punasega kirjas on; kas ma ikka saan talgutele kooli minna, et ehitustööd laabuksid viperusteta. Jah, igav pole olnud. Üheksa aasta jooksul on koos lapsega küpsetatud ja meisterdatud laatade jaoks igasuguseid asju, elatud kaasa laste omaloomingule ning kuulatud Kaarli kooli õpetajatest hõbekõride koorilaulu. Mind panebki just imestama see, kuidas kõik teevad kõike ja suudavad selle juures säilitada sädet oma silmis. Eks see toimub kõik taevaisa armust, kes annab hingamist ja kes on õnnistanud kooliks kasvamist. 

Kui Kaarli kool oleks Wikipedia artikkel, siis algaks see sõnaga „aus“. Ma arvan, et harv on see juhus, kus väärtus ja inimese nimi on nii tihedalt seotud. Siinkohal on mul mõttes perekond Aus, kelle tegevuse, missiooni ja südame suhtumise tõttu olen saanud elus teha parimaid valikuid oma lapsele. Lapsevanema jaoks on see, mille või kelle keskel tema võsuke sirgub, üheks olulisimaks asjaks maa peal. Teadmine, et ausus (Aus-olemine – koolil hoiab silma peal õpetaja Jaak Aus ja kooli juhib direktor Signe Aus) juhib seda kõike, laseb mul öösiti rahus magada. 

Lapsevanema üheks olulisemaks isikuks kooliga suhtlemisel on ikka ja alati läbi aegade olnud klassijuhataja. Esimest lennutrajektoori on Kaarli koolis oma isiksusega juhtinud lausa neli õpetajat. Lendu aitas tõusta Piret Kõppo. Sealt edasi juhtis Sven-Joonatan Siibak toredad juntsud teismeaastatesse ning edukat lõpusooritust jälgisid Helen Treier ja Meelis Holsting. Seda tänutunnet, mida üks lapsevanem klassijuhatajate ja kõigi õpetajate vastu tunneb, on väga raske sõnadesse panna. 

Öelgu seda siis üks keldi palve: Tõusku tee kohtama sind, / olgu tuul alati puhumas su taga, / paistku päike soojalt su näole, / langegu vihm pehmelt su põldudele. / Ja kuni me kohtume taas, / hoidku Sind Jumal / oma peopesa kumeruses.

 

 

 

 

Külli Kuusk,

lapsevanem

 


Kui tavapäraselt kirjutab Eesti Kiriku juhtkirja keegi piiskoppidest, kirikuvalitsuse liikmetest või kiriku mõne töövaldkonna juhtidest, siis käesolevas numbris saab selleks erandkorras võimaluse 9. klassi lõpetava lapse ema. Toimetuse soovil, kuna autor ei ole oma mõtteid kirja pannud sellest ülesandest lähtudes. Kaarli kooli lõpetava õpilase ema esindab omal kombel kõiki lastevanemaid, kes tänavu kevadel selles rollis on. Kirikuleht soovib koolirahvale head algavat suve!   

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)