Esileht » Uudis » Uudised »

Kaarli kogudus jätkab juubeldades

20.01.2021 | | Rubriik: Uudised
2012. aastast Kaarli koguduse õpetaja ametis Jaak Aus ütleb tere tulemast kirikusse kõigile, kes otsivad Jeesust ja püüavad õnnelikuks saamiseks elada koos Kristusega. Erik Peinar.

Kuigi Tallinna Toompea Kaarli koguduse 350. ja kirikuhoone 150. aastapäev jäävad lõppenud aastasse, jätkatakse õpetaja Jaak Ausi sõnul ka uuel aastal juubelimeeleolus.

Kuivõrd oluliselt lõi koroonaepideemia sassi Kaarli koguduse plaanid suure juubeli tähistamiseks?

Jaak Aus: Plaanid muutusid suuresti. Alustasime planeerimist varakult, mitu aastat tagasi. Oli kavas palju suurejoonelisemalt tähistada. Plaanis oli näiteks ajalookonverents, soovisime külla kutsuda sõpruskogudused ja endised töötegijad. Kõik on ära jäänud. Sel põhjusel kuulutasime, et meil ei ole mitte juubel, vaid juubeliaasta ja see hõlmab ka 2021. aastat. 

Ühe väärika tähise on juubeliaasta saanud mahuka jutluseraamatu näol, mis koondab valiku Kaarli vaimulike jutlustest läbi aja. Kuidas sündis idee?

Algne mõte oli koostada ajalooraamat, nii nagu ümaratel aastapäevadel ikka tavaks. Tõstatasin intrigeeriva küsimuse, et kui palju oleks neid, kes selle vastu huvi tunneks. Kes raamatu hoolega kaanest kaaneni läbi loeks. Kas ei koostaks me teost, mille osaks on jääda raamaturiiuli üksindusse, küsisin kaastöölistelt. Ajaloolisi teemasid avame järjepidevalt koguduse ajakirjas Sulane, kuukirjades ja kellel sügavam huvi, saab otsitu leida arhiivist. Hakkas arenema mõte märksa praktilisema suunitlusega teosest. Millega saaksime ühelt poolt austada kõiki kogudust läbi aja teeninud vaimulikke ja teisalt pakkuda inimestele võimaluse kirikuaasta ringist temaatiliste jutluste varal osa saada. 

Kuivõrd tänapäeva inimest kõnetav on sajanditagune jutlus? Millise üldpildi raamatuks saanud jutlused annavad?

Huvitav oli täheldada, kuivõrd vanad jutlused peegeldavad oma aja mõttelaadi ja ka probleeme, annavad hea ülevaate kaasaegsetest sündmustest ja ühiskondlikest arengutest. Hakkab silma püüd vältida jutlustes päevapoliitilisi valuküsimusi, hoidutakse tümitamistest ja näpuga näitamistest. Muidugi on väga huvitav jälgida eri aegade jutluste keelt. Me palusime keeletoimetajalt ekstra suhtuda sellesse respektiga, et ei muudaks vanapärast tänapäevaseks, vaid säilitaks selle omapära.

Kui kogudusel on oma lasteaed ja põhikool, siis kas poleks aeg mõtlema hakata oma eakatekodu loomisele, et oleks inimese terve elukaar kaetud kristliku toetusega?

Ei saa salata, et me selle peale poleks mõelnud, aga oleme veel väga kaugel esimesestki konkreetsemast sammust. Küsimus on majanduslikus võimekuses. Selline asutus ei peaks ju tulema siia kesklinna, vaid see peaks saama rahulikumasse miljöösse, kas äärelinna või suisa maale.

Olen mures pigem koguduse noortetöö pärast. Kui lastetöö on meil kaetud, siis on väljakutseks käivitada noortetöö. Et tekiksid sillad, mis aitaksid noori liita kogudusega, muudaks kiriku noore inimese maailma loomulikuks osaks.

Seega otsib Kaarli kogudus noortejuhti?

Ma ei ole küll ametlikult juhatuses seda arutanud, aga soovin tõesti, et koostatavas eelarves nähtaks ette palk noortejuhile. Minu nägemuses ei pea me noortele pakkuma kohta, kus lihtsalt lahedalt aega veeta, vaid peame suutma täita nende siin veedetud ajad sisuga, mis toetaks hingeharidust ning seoks inimese Kirikuga. 

Sinult, kes sa oled Kaarli koguduses ristitud, leeritatud ja laulatatud ning olnud koguduses enne õpetajaks saamist erinevates rollides, on õige küsida, milline on Kaarli koguduse nägu?

See on keeruline küsimus. Nägusid on ehk mitugi. Erinevatel aegadel on rõhuasetused muutunud. Panustame oluliselt lastetöösse ja haridusse, aga paralleelselt on alati rõhk muusikatööl ning püüame tegelda oma eakatega. Olen ise püüdnud endast oleneva anda, teadvustamaks, et õnneliku elu jaoks on vaja elada Kristuses. Kristuses elamise rõhutamist oleme püüdnud erinevates tasandites edendada. Ei ole ju nii, et kui olen leeris käinud, olen valmis kristlane, vaid oma vaimsusega tuleb regulaarselt tegelda – käia jumalateenistustel, osaleda armulaual, palvetada jne. Kogudus pakub kõiki neid tegevusi. 

Oluline on jumalateenistuslik elu. Mitte üksnes pühapäeval. Meil on neljal päeval nädalas missad. Mõni küsib, kelle jaoks neid teeme, kes nädala sees kirikus käib. Neljapäeviti kell 7.45 oli esimesel korral üks inimene, teine kord kaks, aga täna näiteks oli 14 inimest, mis on võib-olla rohkem kui mõnes maakoguduses pühapäeval. 

Kes on Kaarli kirikusse teretulnud?

Kõik on teretulnud. Sõltumata soost, nahavärvist, haridusest, materiaalsest seisundist. Usutunnistuse osas eeldaks, et tulija on kristlane, aga uks on avatud ka budistidele, hindudele, muslimitele … Teretulnud on kõik, kes otsivad Kristust. Minu mõõdupuuks on Kristus.

Liina Raudvassar

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)