Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Kaameli nõelasilmast läbimahtumine on usu küsimus

12.12.2012 | | Rubriik: Juhtkiri

Peapiiskop Andres Põder kuulutas 1. advendil 2012 välja usuaasta. Poolteist kuud varem, 11. oktoobril kuulutas paavst Benedictus XVI usuaasta algust katoliiklaste jaoks. Ajal, mil arenenuks peetavates riikides toimub usuline taandareng, on usuaasta tähistamine rõhutatult oluline just nende riikide elanikele, kus keskmine elatustase ületab mitmeid kordi vähemarenenud riikide oma. Samavõrra on need riigid esirinnas usulise leiguse või ükskõiksuse edetabelis. Ülekohtune ja erapoolik (isegi üleolev) on pidada riikide arengu üheks olulisemaks mõõdupuuks elanikkonna keskmist jõukust. Justkui näitaks majanduslik heaolu kõrget arengutaset.
Lihtne üldistus kipub toetama järeldust: mida rikkam elanikkond, seda leigem usk, ja vastupidi. Kogu maailma kontekstis toimub usklike inimeste juurdekasv just nendes riikides, kus inimeste elatustase on keskmisest madalam – Aafrikas ja Aasias. Kristlaste arv kahaneb aga just maadel, kus elatustase on olnud stabiilselt kõrge või majanduskasv kiire. See puudutab ka Eestimaad. Maailma suurima toetajate arvuga luterlike kirikute hulka on juba mitme aasta vältel kuulunud Rootsi ja Ameerika luterlike kirikute kõrval Etioopia evangeelne kirik Põhja-Aafrikas. Ühed maailma luterlikumad riigid elanikkonna kirikliku kuuluvuse kohaselt on samuti Aafrikas asuvad Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Nimetatud Musta Mandri riigid ei hiilga kõrge elatustaseme ega jõukusega. Pigem vastupidi. Samal ajal näeme, et Skandinaavia maade elatustase püsib maailma kontekstis kõrgemate seas, kuid kirikuliikmete arv kahaneb kiiresti.
Jeesus ütleb sünoptiliste evangeeliumide vahendusel: «Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki!» Küllap leiab enamik «arenenud» Euroopa ja Põhja-Ameerika keskklassist, et Jeesuse jutt ei puuduta neid. Pisut varakam lohutab ennast mõnes piiblikommentaari väljaandes avaldatud hüpoteesiga, et «nõelasilm» võis tähendada ka ühte Jeruusalemma jalgväravatest, millest kaamel siiski väga suure tõukamise ja meelitamise tulemusel oleks lõpuks läbi mahtunud. Tallinnaski on sellenimeline värav Niguliste kõrval taastatud. Ehk on ikka rikkal pisutki lootust. Jah! Jeesus ütleb nõelasilma salmile eelnevas salmis: «Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga!» (Mt 19:23).
Piiblit laiemalt mõistes saame aru, et küsimus pole tõepoolest niivõrd selles, kui palju inimesel on maist vara, kui selles, mille küljes ripub inimese süda. Millele paneb inimene oma lootuse? Mida või keda usaldab? Usub? Keda kadestab? Mida himustab?
Jeesus ei ähvarda rikkaid Jumala riigist väljajäämisega, kuid konstateerib, et nende pääs sinna on seotud ränga vaeva nägemisega. Majanduslikult kõrgel järjel olevate «arenenud» riikide rahvastiku järkjärguline kaugenemine usust Jumalasse ja kirikust väljaastumine on Jeesuse tõdemuse kinnituseks, et majanduslik heaolu ja jõukus on üks raskemaid koormaid, mis inimest Jumalast kaugemale kisub. Nõelasilm jääb kitsaks sellest läbimahtumiseks.
Sellises olukorras on Roomas ja Tallinnas esitatud üleskutse usuaasta tähistamiseks just lääne ühiskonna kontekstis asjakohane ja vajalik. Viimase kümnendi jooksul on ka Eestis liiga palju keskendutud majanduskasvule, jõuka keskklassi kujundamisele, Euroopa rikkamate hulka pürgimisele. Tundub, et vahepealne majandussurutis ei muutnud seda suunda oluliselt, sest taas kõlavad hõiked peatsest majanduskasvust. Majandusliku edu taotlemine ei ole kindlasti patt iseenesest, kuid kui sellest saab ainus eesmärk, millele riik keskendub, ollakse valel teel. Jeesus hoiatab: «Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat» (Mt 6:24).
Peapiiskop Andres Põder aitab oma usuaasta avaläkituses seada fookuse paika, kui ta kirjutab: «Meil tuleb süveneda usu allikasse, Jumala Sõnasse, avada end Jumala armule, mis on ilmunud lihaks saanud Sõnas, Jeesuses Kristuses, ning vaadata temale kui usu alustajale ja täidesaatjale, et saavutada usu eesmärk – oma hingede pääste.» Meid kedagi ei päästa majanduskasv ega palgatõus. Meid päästab usk ja selle usu viljadena armastuseteod!

 

 

 

 

Urmas Viilma,
kantsler

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)