Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ka suvi 80 aastat tagasi oli muusikarohke

17.06.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Rooslepa kabel Läänemaal. 1935. aastal peeti kabeli 100. aastapäeva. Kabel lagunes pärast II maailmasõda. Taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Arhiiv

1935. aasta juunis meelitas suvi ka meie kirikumuusikud pühakoja seinte vahelt välja.

8. juunil sõitis Tallinna Kaarli noorte kirikukoor Helsingisse ja 16. juunil Kose kirikusse. Noortel oli menu. Helsingi Suurkirikus laulis koor õhtusel jumalateenistusel «haaravaid Saare ja Karafini koraale». Soololauludega esines «kergelt ja vabalt» koori solist proua Schnell. Johannese kirikus koos Soome kooridega antud kontserdil «olid eriti meeldivad kergelt loodud runolised helindid».
Uusi Suomi kirjutab: «Koori kõla on puhas ja kergesti läbipaistev. Ettekanne on ilustamata tõsine, otsekohene ja kindel.» Koori juhatas Alfred Karafin (Karindi), kes esines ka orelisolistina. Kotimaa kirjutab: «Tal on loomulist kiirgavust, nägemuslik meel ja iseäraline improvisatsiooniand.»
Ka eestirootslased tulid pühakoja seinte vahelt välja, kogunedes 23. juunil Vormsile, et tähistada võidupüha ja oma kodukultuuri päeva. Pidulikule jumalateenistusele kirikus järgnes vabaõhupidu. Muusika eest hoolitsesid kohalikud tegelased ning Vormsi, Noarootsi ja Rigulda laulukoor.
Järgmine suurem üritus oli planeeritud 8. juulile, kui Rooslepa kabeli 100. aastapäevale oodatakse külla piiskop Rahamäge ning Rootsi Göteborgi kirikukoori Caecilia.

Suvel peeti laulupidusid
Suvise kombe kohaselt algasid ka laulupäevad. 24. juunil kostis Nõmme Rahu kiriku tornist äratusmäng, mis tuletas meelde, et sel päeval toimub Nõmme I vaimulik laulupäev, mis oli ühtlasi Tallinna praostkonna esimene taoline ettevõtmine. Ühtlasi peeti surnuaiapüha Hiiu kalmistul. Päris-laulupidu oli muidugi Rahu kiriku kaunis aias, kuhu oli ehitatud laululava 400 lauljale ja istepingid 1200 kuulajale.
Tervituskõnega esines piiskop Rahamägi, kes rääkis klaasmerest ning Moosese ja Kristuse vaimus loodud lauludest. Peokõne oli õpetaja Paul Kuusiku päralt. Muusikalisest küljest läks laulupidu hästi korda. Oli näha, et üldjuhid Eduard Vilipert, Udu Topman ja Johannes Hiob olid tõhusat eeltööd teinud. Lisaks vaimulikele lauludele kõlasid Nõmme lastekooride esituses ka isamaalised laulud. Rahvast oli palju ja nagu kirjutas Eesti Kirik: «Jumala vaim lehvis laulupeo ümber.»
2. juunil elas Kaarma kogudus vaimuliku muusika tähe all. Hommikul oli kirikus kontsert-jumalateenistus, õhtul kirikupargis laulupäev. Sõnalise osa täitis külalisena Anseküla õpetaja A. Greinert, lauljaks peamiselt oma koguduse koor noore ja energilise juhataja Puparti käe all. Kuulajaid oli rohkesti. Laulupeost võttis osa ka oma koguduse orkester M. Kaju juhatusel.
Varbola Perenaiste Seltsi eestvõttel oli I nelipühal muistses Varbola maalinnas vaimulik laulupäev. Kohal oli 15 koori Varbolast, Nissist, Hagerist, Kohilast jm. Dirigendipuldis oli Kohila algkooli juhataja A. Ruut. Vaimuliku talituse pidas praost Thomson Hagerist, õpetajad Liiv Raplast ja Wollmann Nissist. Vihmase ilma tõttu oli rahvast vähe. Laulupäeva sissetulek määrati abikiriku ehitamiseks Varbolasse.
2. nelipühal leidis aset Lääne-Nigula laulupäev, kuhu ilusa ilma tõttu oli tulnud palju rahvast. Kohal oli kaheksa koori, sealhulgas kirikukoorid Kullamaalt, Nissist ja Nõvalt. Juhatas prof August Topman. Külalisena kõneles õpetaja Unt Kullamaalt.

Nelipühakontserdid
Vaimulik muusika kõlas ka 6. ja 7. juunil aset leidnud Pärnumaa VI laulupeol, kus avakoraalina kanti Heinrich Mere juhatusel ette Enn Võrgu «Eks teie tea». Puhkpilliorkestrid olid oma kavva võtnud kirikumuusikuna tuntuks saanud Johan Tamvergi «Õhturahu».
Teine peopäev algas aga Endla Muusika Osakonna segakoori kontserdiga Eliisabeti kirikus. Juhatas Peeter Laja, kes ühtlasi esines orelisolistina. Sel kontserdil oli kaastegev Pärnu suveorkester.
Kodavere kirik korraldas 23. juunil Pala Laulu ja Mänguseltsi majas kihelkondliku vaimuliku laulupäeva, kus osalesid kohalikud koorid ja puhkpilliorkestrid. Päevakohase kõne pidas Tartu Pauluse õpetaja Harri Haamer.
Enneolematult suure rahvahulga osavõtul oli I ja II nelipühal laulupäev ka Rõuges. Vaimuliku kontserdi andis siin Võru Meestelaulu Selts.
2. juunil oli Tallinna Peeteli koguduse noorte koondise laulu- jumalateenistus Mihkli kirikus. Lisaks kooridele esinesid trompeti- ja laulusolistid ning keelpilliorkester. Jumalasõnaga astusid üles õpetajad Uhke ja Pähn. Samal päeval oli ka evangeeliumi vennastekoguduse muusikaõhtu.
Nelipühade 2. päeval avati Jõhvis ja Riigikülas vabadussõja mälestussambad. Koos Narva-Jõesuu 60. aastapäevaga kujunesid need pidustusteks, millest võtsid osa riigivanem Konstantin Päts, kindralleitnant Johan Laidoner jt tähtsad isikud.
Jõhvist, kus vaimuliku talituse pidas õpetaja Varik, siirduti Riigikülla. Seal pidasid vaimuliku kõne ja õnnistasid mälestussamba Narva Peetri õpetaja Kiviste ja ülempreester Anderson. Riigikülast sõideti Narva-Jõesuusse, kus vaimuliku talitusega avati rannahoone.
1. nelipühal olid Nõmme Rahu koguduse koor, organist Johannes Hiob ja õpetaja A. Eilart külas Randvere koguduses. Ka õpetaja Eilart esitas kaks laulu. Oreli taga istusid vaheldumisi J. Hiob ja konservatooriumi üliõpilane Peterson. Rahvast oli ülirohkesti. Pärast jumalateenistust veedeti aega murul istudes, lauldes ning piima ja suitsukalaga maiustades.
2. nelipühal oli ka Põltsamaal pidulik sündmus: avati mälestussammas ärkamisaja tegelasele Karl August Hermannile. Vaimulikku talitust juhatas pastor Jaan Lattik.
31. maist 2. juunini oli Vastseliinas Võru praostkonna laste jumalateenistuste tegelaste 2. konverents. Räägiti lastetöö ajaloost, pühapäevakoolist ja lastega tehtavast tööst. Anti näitlikud tunnid piibliloost ja laulu õpetamisest ning peeti ära laste jumalateenistus.

Ehitusuudised
Jüri kirikus ja kõrvalhoonetes käis remont. Õpetajamaja pidi saama uue katuse, uuendamist vajasid ahjud. Juulis pidi ette võetama kiriku siseremont.
Remondi ajal jätkusid jumalateenistused Jüri palvelas. Ettevõtmine vajas muidugi palju kulutusi, mis taheti katta liikmemaksude, loterii-allegrii ja vaimulikult kontserdilt saadava tuluga, kuhu loodeti esinema saada tuntud soliste Tallinnast. Koorid valmistusid esinemiseks septembris toimuvaks kiriku pühitsemiseks.
Türi kogudus müüs senise köstri eluaseme ja ostis asemele Aleksander Ehrenvertile kuuluva maja.
Ehitusuudiseid oli sel kuul rohkemgi. 16. juunil õnnistasid Tori õpetaja Reitag ja Pärnu preester Samon Taali valla rahvamaja nurgakivi. Rahvamaja kavatseti hakata kasutama ka jumalateenistuste pidamiseks. Üldlaulule lisaks musitseerisid kohalik puhkpilliorkester ja suur segakoor.
Haruldane juubel oli Lohusuus. Siinse Saare puhkpilliorkestri vanemal Jaan Kivil sai täis 50 aastat pillimehena. 17aastasena oli ta esimest korda kirikus mänginud. Nüüd oli ta 67aastane ja oma kolm poega ka mängima toonud. Juubeli puhul valis Lohusuu kogudus ta II nelipühal oma auliikmeks.
Tartu ülikooli lauluselts Cantate Domino võttis ette töörohke päeva, esinedes 16. juunil koguni kahel kontsert-jumalateenistusel: hommikul Võnnus ja pärastlõunal Rasinas. Mõlemad kujunesid südant­ülendavaks ja meeldivaks elamuseks kohalikule rahvale. Juhatas neid kontserte aga lauljana tuntud Evald Laanenbek (Laanpere).
Vaimulik muusika kõlas ka seal, kus seda tavaliselt ei oskaks oodatagi. Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor käis lauluga oma dirigenti Joosep Saart 50. sünnipäeva puhul tema kodus tervitamas ja alustas koraaliga «Oh võtkem Jumalat».
11. juunil lahkus oma Jumala juurde emeriitõpetaja Ri­chard Hoffmann. Sündinud oli ta 16. juulil 1868 (ukj) Koeru kiriklas Järvamaa praosti Ferdinand Hoffmanni peres. Õppis usuteadust Tartu ülikoolis aastatel 1887–1892. Aastal 1894 oli abiõpetaja Kodaveres, kust 1900. a tuli abiõpetajaks Tallinna Kaarlisse.
1901. aastal läks ta 18 aastaks misjonäriks Indiasse. 1919 oli jälle tagasi Eestis, töötades Vaivara ja Ridala õpetajana. Erru läks ta 1934. aastal.
Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)