Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

Jüripäeval mõtleme sangaritele

22.04.2020 | | Rubriik: Teated

Kiriku- ja rahvakalendris tuntud jüripäeval on kindel koht ka eestlaste rahvuslikus ajaloonarratiivis – jüritulega märgitakse 1343. aasta ülestõusu võõrvõimu vastu. 

Taasiseseisvunud Eestis peetakse jüripäeva veteranipäevana ja kirikul eesotsas Eesti sõjameeste mälestuskirikuga Toris on kandev roll.

Pühale Jürile, kelle surmapäeva 23. aprillil tähistatakse, on Eestis luterlikest pühakodadest pühitsetud vaid kolm: Laiuse, Tori ja Jüri kirik. Kõikides kogudustes on jürikuu erilise tähendusega, tänavune eriolukord riigis on aga aastatega kujunenud traditsiooni korrektiive teinud.

„Säilitame traditsiooni, aga järgime peensusteni hetkeolukorra reeglistikku,“ teatab Tori Püha Jüri koguduse juhatuse esimees Jüri Kask, kelle eestvedamisel 1944. aasta põlengus varemeteks jäänud Tori kirik üles ehitati ning 2001. aastal Eesti sõjameeste mälestuskirikuks pühitseti. Kask nimetab, et veteranipäeval saame austada oma kangelasi. Ka siis, kui formaalselt seda varasemate aastate kombel teha ei saa, siis oma südames saab seda ometi. Tema sõnul peab veteranipäeva jumalateenistuse homme Tori kirikus kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar, külalisi kirikusse ei oodata. 

Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots räägib, et Jüri koguduse pitsatil on püha Jüri lohega, märgiks, et Jüris on püha Jüri kirik. Ta selgitab, et jüripäeva on kohalik Rae vald suurejooneliselt tähistanud ning kirik on selles jõudumööda osalenud: „Oleme kiriku ukse lahti hoidnud. On korraldatud kontserte ja huvilistele räägitud koguduse ajaloost ning lubatud torni minna. Tänavu jääb see kõik muidugi ära.“

Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja Margit Nirgi vastab küsimusele, kuidas kogudus oma nimepäeva tänavu tähistab: „Nagu igal aastal: ühise palvusega.“ Ta täpsustab, et palub koguduse liikmetel kodus püsida ja juhib palvust telefoni teel. Hetkel ei luba puuduv tehnika Skype’i keskkonnas koguneda. Koguduseliikmetele pakub ta ka võimalust tulla eraviisiliselt armulauale, selleks on vajalik ette registreeruda. 

Märterpühak Jüri lugu on seotud halva vastu võitlemisega. Halva all võib mõista kõike, mis eristub normaalseks eluks vajalikust. Õpetaja Nirgi vahendab, et hetkel on Laiuse koguduse kaks pakilisemat teemat, millega koguduse veebruaris valitud uus juhatus tegeleb, seotud ennistustöödega: „Kiriku avariilise katuse ja tornikiivri restaureerimine ja muinsuskaitse all oleva pastoraadi katuse remondi jätkamine. Jätkuvalt on minu palve heale lugejale toetada töid, annetades taastamisfondi Laiuse Püha Jüri koguduse kontole Swedbankis EE072200221072232915. Sellel poolaastal vajame nimetatud töödeks 3500 eurot.“ 

Kogudus on inimesed, rõhutab õp Nirgi: „Veel tänagi koguduse nõukogusse kuuluv dr Jaan Lepp oli nii Tartu Maarjamõisa haigla kui Laiuse koguduse poolne esimeste hingehoiuseminaride peakorraldajaid. Väino Luht abikaasa Lindaga osales humanitaarabi korraldamises Kasselist.“ Kogudusele olulistel päevadel on õige meenutada ka neid tublisid, keda enam elavate kirjas pole: „Juhatuse esimees Aksel Trei, Väino Liht, Sulev Vahtre, Helmi Saar jt, kelle panus koguduse arengule oli isetu.“ 

Margit Nirgi ootab pikisilmi aega, mil hädavajalikumad korrastustööd on tehtud, et jätkata varasemat traditsiooni korraldada Laiusel konverentse ja vaimulikke kontserte. „Palvetan, et Laiuse kihelkond oleks jätkuvalt kirikliku vaimsuse kandja meie maal. Kui see on Jumala tahtmine.“

Liina Raudvassar

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)