Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jürikuu viis palverändurid vennastekoguduse lätetele

14.05.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

Hageri koguduse liikmed Silja Lepik ja Sigrid Põld korraldasid aprilli algul palverännaku Prahasse ja Herrnhuti, hommikupalvused pidas bussis praost Jüri Vallsalu.

Reisijuhid olid uurinud põhjalikult kiriku ajalugu ja andsid seltskonnale hea ülevaate Määrimaal (Tšehhi idapoolsem ala) ja Böömimaal (Tšehhi läänepoolsem ala) toimunud sündmustest, usureformatsiooni algusest ning kujunemiskäigust.

Herrnhuti vaimsuses
Herrnhutis viibisime viis päeva. Saime osa pühapäevasest koosolekust koguduse saalis. Kohal viibinud lapsed läksid algusosa lõppedes kõrvaltuppa pühapäevakooli. Pärast koosolekut räägiti Herrnhuti tekkimisest. Tänapäeval on Herrnhuti vennastekogudused ehk Moraavia (Määrimaa) kirik jagunenud 19 provintsiks. Neist kolm on Euroopas, kus on umbes 30 000 järgijat, maailmas kokku kuni 800 000 järgijat umbes 1000 koguduses.
Pietismi vaimus oma vanaema Henriette Catharina von Gersdorffi juures kasvatatud Nikolaus Ludvig von Zinzendorf (1700–1760), kes pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks, asutas 1720. aastatel ühingu, mille liikmed pidid ühise palvetamise, heategevuse ja kirjanduse uurimise abil oma usuelu elavdama. 1722 andis ta tagakiusatud protestantidele maad oma mõisast kristliku kogukonna rajamiseks. Põgenikud rajasid Herrnhuti küla. 13. augustil 1727 toimus Berthelsdorfi kirikus hernhuutlaste esimene armulaud, seda kuupäeva peetakse vennastekoguduse sünnipäevaks.

Vennad ja õed eraldi
Külastasime Herrnhuti omanäolist surnuaeda, kus puuduvad perekonnaplatsid. Õed maetakse kalmistu peaväravast paremat kätt ja vennad vasakut kätt. Kõik hauakivid kalmistul on ühesuurused. Ainult surnuaia keskel on kaheksa hauda, mille plaadid on teistest suuremad. Need on krahv Zinzendorfi ja tema pere hauad.
Teisel päeval käisime Dresdenis, mis kujunes XVII sajandil Euroopa kultuuri, poliitika ja majanduse keskuseks. Teise maailmasõja käigus 1945. a hävis linn USA ja Suurbritannia lennukite rünnakutes, hukkus 275 000 inimest. 1960ndatel õhiti ajalooliste hoonete varemed ning südalinn ehitati üles sotsialistlikus stiilis. Tänapäeval on palju endisi hooneid taastatud, 2005. aastal pühitseti taastatud Jumalaema kirik.

Martin Lutheri jälgedes
Kolmandal päeval oli kavas retk Zittau mägedesse, mis on moodustunud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Meie gruppi juhtis kohalik metsaülem Mattias, kes tundis siin igat puud, põõsast ja kaljut. Õhtul külastasime krahv Zinzendorfi vanaema Henriette Catharina von Gersdorffi mõisa varemeid.
Neljandal päeval sõitsime Wittenbergi, kus Martin Luther oli ülikoolis teoloogiaprofessor. 31. oktoobril 1517 naelutas ta siinse lossikiriku uksele 95 teesi, millest sai alguse reformatsiooniliikumine.
Külastasime Martin Lutheri muuseumi, reformatsiooni 500. aastapäevaks remonditavat linnakirikut, kus Martin Luther pidas oma esimese jutluse, ja ka lossikirikut, kus on Martin Lutheri haud.

Eesti keele õpik on alal
Viimasel päeval Herrnhutis käisime arhiivis. Nägime XVI sajandil trükitud tšehhikeelset lauluraamatut. Meile näidati mitut eesti keele õpikut XVIII sajandist. Samuti saime näha dokumenti, mille oli allkirjastanud Katariina II, kes lubas 1767. a hernhuutliku tegevuse Volga sakslastele. Aleksander I ajal 1817 sai vennastekoguduse töö jätkuda Eesti- ja Liivimaal.
Veel näidati dokumenti, kus olid peal Eestimaal ehitatud palvemajad ja nende asutamisaastad. Nägime esimest loosungiraamatut, mis ilmus aastaks 1731. Eesti keeles ilmus 1888. aastaks loosungiraamat «Iggapäwased süddame kinnitused».

Kus loositakse salmid
Vennastekoguduse peamajas nägime suurt valget lauda, mille peal loositakse igapäevased Vana Testamendi loosungisalmid. Tavaliselt tehakse seda 8. mail ja siis saavad teatavaks ülejärgmise aasta loosungisalmid. Kuna loosungiraamatud ilmuvad enam kui 50 keeles, siis tuleb Vana Testamendi salmid aegsasti loosida, et teoloogid saaksid juurde valida sobivad Uue Testamendi salmid ja päevapalve ning raamatud trükiks ette valmistada.
Muuseumis saime näha kristallvaasi, kust tõmmatakse igaks päevaks Vana Testamendi kirjakoht. Nägime ka pilte, milline oli Herrn­hut viimase sõja lõppedes, kui ööl vastu 9. maid 1945 põletasid Nõukogude sõdurid Herrn­huti linnast umbes 40%.
Viimasena käisime jõulutähtede tehases Herrnhuter Sterne. Esimesed tähed tehti umbes 160 aastat tagasi. 1925. aastal patenteeriti täht ja praegu töötab tehases 90 inimest ning aastas valmistatakse 400 000 tähte. Ostsime endale poest jõulutähed ja järgmisel hommikul alustasime tagasiteed koju.
Toivo Hollo

Muljed palverännakult
Hele Siidra: Meie seltskond oli kui üks kristlik perekond, kus iga pereliige oli teisele toeks. Austati ja arvestati igati nendega, kes vajasid tähelepanu. Tublid noored, kes reisi korraldasid. Aitäh neile! Vennastekoguduse ajalugu on seda väärt, et see teekond ette võtta.

Helvi Kruusmann: Lapsepõlve vaimulikud elamused sain vennastekoguduse palvetundidest, mis toimusid regulaarselt minu sünnikodus ja teistes lähiümbruse talutubades. Kooliajal lugesin kättesaadavat kirjandust Herrnhuti ja sealt pärit vendade töö kohta. Aastal 1988 täitus noorpõlve suur unistus – võimalus reisida Herrnhuti, viibida sealses lumivalges kirikus Gute Stube, loosungite loosimise saalis ja omapärasel kalmistul. Kõikjal oli taevas nii lähedal, millest jäi südamesse soov: sinna tahaks tagasi.
Tänu meie erakordselt tublidele reisijuhtidele Siljale ja Sigridile oli seekordne reis suurepärane võimalus astuda ajas tagasi sinna päris algusesse, kõndides samadel radadel tolleaegsete hernhuutlastega. Praeguse vennastekoguduse tööga tutvudes kohtusime noorte vendadega, kes pühendunult jätkavad eelkäijate tööd. Nüüd taas kodumaal oma igapäevast tööd tehes on põhjust olla tänulik selle õnnistuse eest, mille Herrnhutist kaasa saime.

Pildigalerii:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)