Esileht » Online » Online artiklid »

Jüri Kask: Mälestuskirikus jätkub tööd veel küllaga

25.02.2009 | | Rubriik: Online artiklid

 

Pärnu linnavolikogu aseesimehele, reservohvitserile ja Eesti sõjameeste mälestuskiriku Toris taastamise algatajale Jüri Kasele oli Eesti Vabariigi 91. aastapäev tegevusrohke, päädides jumalateenistuse ja mälestusplaadi avamisega Tori mälestuskirikus.

7. aprillil 1990 toimusid teie eestvedamisel esimesed suured talgud Tori kiriku varemetes. Sealt algas üle kümnendi väldanud taastamistöö. Millise tähenduse on see kirik teile aastate edenedes omandanud?

EELK Tori Püha Jüri koguduse ja Tori kiriku taastajate ühenduse juhatuse esimees Jüri Kask: Mulle tähendab see seda, et Eesti sõjameeste nimi on tuhast üles tõstetud. Kui okupatsiooni ajal nägid vormis meest, mõtlesid alateadvuslikult, et kas miilits või okupant. Praeguseks on sõjaväevorm Eestis omandanud hoopis teistsuguse tähenduse. Vormikandja on ausse tõusnud.

Rääkisite kord, kuidas sõidutasite hääletajaid, kes olid pärit Torist, aga ei teadnud midagi mälestuskirikust …
 

Olen sageli inimestelt küsinud, kus asub Eesti sõjameeste mälestuskirik, ja pean kahetsusega ütlema, et suurem osa küsitutest pole seda teadnud. Nagu tüdrukudki, kes ise olid siitkandist pärit.

Miks mälestuskirikut siis nii vähe teatakse?

Küsiksingi ajakirjanduselt vastu: mis võiks see põhjus olla?

Pärnu Postimehe taga pole sõnumi levitamine mälestuskirikust ja seal toimuvast küll kunagi seisnud.

Mina arvan, et üleriigilised lehed ei ole Tori mälestuskirikust ega selle sügavamast tähendusest küllaldaselt kirjutanud.

Euroopas on ju teadaolevalt vaid kaks sõjameeste mälestuskirikut: üks Pariisis ja teine Toris.

Mitmes Vabadusristi kavaleridele pühendatud mälestustahvel kirikusse paigaldati?

Suurtest tahvlitest Vabadusristi kavaleride nimedega on see 15. Edasi tuleb 16. ja niipea, kui veel kaheksa kavaleri elusaatus on selgunud.

Mõte on avada mälestustahvlid nendele riikidele, mis Vabadussõjas olid meie liitlased, et me neid ei unustaks.

Esimene tahvel avataksegi 23. aprillil 2009 ja on pühendatud nendele vapratele Soome kodanikele, kes jätsid elu Vabadussõjas Eesti Vabariigi eest.

Kas mälestuskirik on nüüd valmis ja jäänud on vaid mälestustahvleid avada?

Kahjuks ei, seest on kirik justnagu valmis, aga väljast on vaja vuukida, ehitada sademevee kanalisatsioon, heakorrastada ja haljastusprojekt lõpule viia, välisvalgustus ja ventilatsioon. Tööd on veel palju, üle koera oleme saanud, sabast peab ka saama. Meil on tublisid toetajaid ja senitehtu kiriku juures räägib ilmekalt enda eest.

Kas teenistusevälisel ajal käiakse kirikut sageli uudistamas?

Siin käib väga palju ekskursioone, huvi meie tegevuse vastu on aastatega kasvanud, kõik on teretulnud. Kindlasti tasuks enne kokku leppida, kui on tulemine suurema seltskonnaga. Meie koguduse infotelefon on mu taskus – 504 1292 .

Meil on valitud uus kirikunõukogu ja sooviksime tööd veel paremini teha kui siiani.

 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)