Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Jumalasünnitaja päeva auks. Palverännak

14.09.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Rukkimaarjapäev on oletatav Jõelähtme kiriku pühitsuspäev. Sestap peetakse ka kihelkonnapäevi igal aastal 15. augustile lähimal nädalavahetusel.

Sel aastal peeti neid 18. ja 19. augustil, lisaks tavapärasele pühapäevasele missale toimus laupäeval ka palverännak Jõelähtme kirikust Saha kabeli juurde. Kõnniti risti kandes ja risti järel läbi viie küla, ise teekäigu laulu lauldes ning aeg-ajalt peatudes. Peatusteks ja meenutusteks olid valitud prohvet Maltsveti kivi, õigeusu kabel-koolimaja ja paekarjäär.

40 teelise hulgas oli lapsi ja vanemaid inimesi, vanuses 8–73 aastat, mehi ja naisi, nii kristlasi kui otsijaid, kohalikke ja külalisi. Mindi jalgsi, tagasi tuldi bussiga, olles kuuma supiga keha kinnitanud.

«Asusime lauldes Jõelähtmelt teele, emakirikust tühjalt seisvasse tütarpühakotta Sahale. Eemale autodest ja kiirteest, et käia jalgsi külavaheteedel, eemale kihutamast-kiirustamast, vaatama ja mõtisklema, kõndides mööda mineviku rada läbi oleviku tulevikku,» ütles Margus Kirja, Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja.

Kõndides oli aega mõelda nii endale kui kodukandi ümbrusele – kui palju on unustatud, kui palju kaotatud ja lõhutud, kui palju raisatud. Teel kahe pühakoja vahel haigutab nüüd hiiglaslik karjääriauk. Meenusid kadunud vanad talud, ununevad mälestused ja traditsioon.

Eks see kõik puudutab ju ka meie hinge, meie elu ristiinimestena – annab end tunda usu ja usalduse vähesusena, põhjustab lootusetust, armastuse puudust ja meenutab, kui suur on vajadus armastuse järele. Palju on kaotatud ja lõhutud, jälle meelde tuletamine ja parandamine aitab.

Palverännak oli mõeldud tõeliseks meeleparandusteeks enda ja loodu, enda ja ligimese ning Jumala üle mõtisklemiseks. «Miks see Jumal mind on loonud?» – see ühes laulus kõlav küsimus jäi vastamiseks igale rändajale.

Margus Kirja: «Eks minagi mõtlesin oma elule, mõtlesin maale, mida mööda käin, nendele küladele ja elanikele, kogukonna ja koguduse haprusele ning samas pea kõigi hinges valitsevale vajadusele osaduse ja mõistmise järele, varjatud igatsusele Jumala ja ligimese läheduse järele.»

Rännak lõppes jumalateenistusega Pühale Nikolausele pühitsetud Saha kabelis, see täitus palveküünalde ja lauluga, pühitseti altarisakramenti. Teekäigu rist sai endale õige koha kabeli altarilaua taga.

«Palverännutee on nüüd maha märgitud ning kogudusena käime seda loodetavasti taas aasta pärast, üksikrändaja võib aga selle raja jalge alla võtta iga päev igal ajal,» arvas õpetaja.

Palverännu puhuks oli valmis saanud voldik-kaart regivärsilistest lugudest kokku kirjutatud teekäigulaulu ja asjakohaste tekstidega ning infoga palveränduri jaoks. Voldikut sobib kõigil huvilistel ka hiljem aasta ringi kasutada, nt tulles selle kandi pühapaikadega tutvuma.

Üles märkinud

Juune Holvandus

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)