Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jumalasõnaga lasteaeda

19.06.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

«Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.» Ps 119:105
Orava valla lastepäevakodus on lastele jumalasõna jagatud juba viis aastat. Laste õpetajaks on Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo.
Lisaks lasteaiatundidele annab õpetaja Hollo usuõpetust Orava põhikoolis ja Misso keskkoolis. Rahul on nii lapsed kui ka nende vanemad. Toivo Hollo ise arvab, et selline töö on väga vajalik ja meeldib lastele. Kuigi lasteaialaps ei väljenda täpselt oma arusaamu ja suhtumist, näeb õpetaja oma töö tulemust nende laste juures, kes on olnud tema õpilased juba mitu aastat. Tagasiside on olnud positiivne.
Orava lastepäevakodu töötajad aitavad agaralt kaasa. Jõulukuul loetakse lastele lausa iga päev piiblilugusid. Üksmeelel ollakse selles, et usuõpetus on lastele igati vajalik ja see peaks olema algklasside programmis. Õpetaja Toivo Hollo on koostööga väga rahul ja leiab, et ilma selle väikese pere positiivse suhtumiseta ei saaks olla ka usuõpetust lasteasutuses.
Missugune võiks välja näha usuõpetuse tund lasteaialastele? Võimalus sellest osa saada oli mul nädalapäevad tagasi sealsamas väikeses ja hubases Orava valla lastepäevakodus.
Sealt meie õpetaja tulebki…
Kaardu asetatud väikestel puutoolidel istus kümmekond 4–7aastast last, veidi kohmetunud tundi vaatama tulnud võõrast. Õpetaja alustas juttu kalapüügist. Väikese maakoha lastele on õngega kalaleminek tuttav. Kalapüük võrguga oli väikestele aga veidi võõras. Et seda piltlikumaks muuta, oli õpeteajal kaasas väike kalavõrk ja kõik lapsed said seda käega katsuda.
Lugu on kirjas piibliraamatus
Tunni jutustava osa teemaks oli kirjakoht, kus Jeesus kutsub oma esimesi jüngreid Geneetsareti järve ääres. Sõbralikult selgitas Toivo Hollo väikestele kuulajatele, et jünger tähendab tegelikult õpilast ja et Peetrus, kes pidas kaluriametit ja keda Jeesus endale jüngriks kutsus, tähendab tõlkes kaljut.
Lapsed said kuulda lugu sellest, kuidas lihtsad kalurid, kellel ühel päeval kalapüük kuidagi ei õnnestunud, kohtusid Jeesusega. Sellest kohtumisest sündis, et mehed said ootamatult suure kalasaagi ja tundsid Jumala poja lähedalolu. Jeesus andis Peetrusele raske ülesande hakata sellest hetkest jumalariigi hüvanguks kalade asemel inimesi püüdma.
Lugu jutustades oli õpetaja Hollol käes flanellkaantega raamatuke, mille pealmisel lehel oli kujutatud veekogu. Loo edenedes pani õpetaja sellele erineva suuruse ja kujuga riidest kalakesi, mida kõik lapsed said katsuda.
Filmi vaatamise aeg
Äsja jutustustatut hakati vaatama katkendit videofilmist «Jeesus». Suur oli laste äratundmisrõõm, kui mõni lause või sõna tuttav ette tuli.
Tunni lõpetuseks lauldi üheskoos väike palvelaul, loeti Meie Isa palve ning seejärel õnnistas õpetaja lapsi. Õhinaga koguneti õpetaja juurde, et saada oma õnnistus – keegi ei tahtnud sellest ilma jääda.
See oli üks paljudest tundidest, mida selles lastepäevakodus on peetud. Kuidas aga jõuab Sõna nende väikeste maailmaavastajate tunnetesse ja mõtetesse?… Küsisin lastelt mõne küsimuse, millest siinkohal pakun lugemiseks väikese valiku.
Kes on Jumal? – Jumal on taevas ja vaatab inimesi (Robi 5a); Jumal teeb head. Teda ei ole näha, aga ta näeb meid kõiki (Keiry 7a); Jumal on taevas. Ta mängib seal arvutimänge (Kusti 5a); Ta võib vahepeal panna vihma sadama (Julia 7a).
Mis tundides kõige rohkem meeldib? – Kõige rohkem meeldib kuulata jutte, mida ta räägib (Moonika 6a); Meeldib väga see raamat, kuhu pilte juurde pannakse. Seal oli üks suur vaal ka (Keiry 7a); Meeldib vaadata neid raamatuid, mida ta näitab (Kusti 5a).
Vaadates tulevikku
Läheb veel aastaid, enne kui särasilmsed mudilased suureks saavad. On vara öelda, milline saab olema see külv, mida Vastseliina koguduse õpetaja lastega tööd tehes külvab. Saaki saab ehk näha alles siis, kui neist poisipõnnidest ja tüdrukutirtsudest on sirgunud noormehed ja neiud. Küll võib öelda, et tehtav töö on igati tänuväärne ning väärib äramärkimist ja järeletegemist.
Meeli Pärtelpoeg

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)