Esileht » Arvamused » Arvamus »

Jumalaema Maarja tunnusvärvide all

09.09.2015 | | Rubriik: Arvamus

Homme möödub aasta sellest, kui kuulutasime Pirital avatuks teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Saame rõõmuga tõdeda, et seda on väärikalt tähistatud üle terve Maarjamaa. Kõik toimunud üritused on aidanud kaasa sellele, et väärtustada meie ajalugu, kultuuri ja haridust, ning suunanud meid sõnastama mõtteid sellest, millisena soovime Maarjamaad näha tulevikus.
Avaldan Vabariigi Valitsuse nimel siirast tänu koostöökogule, kuhu kuuluvad erinevate kirikute, mittetulundusühingute, riigiametite ning õppeasutuste esindajad. Koostöökogu on koordineerinud ja aidanud korraldada suurt hulka ettevõtmistest. Loomulikult väärivad tänusõnu kõik kogudused ja omavalitsused, kes on juubeliaastat omapoolsete üritustega tähistanud.
Täna oleme olnud osalisteks ajaloolises kiriklikus tseremoonias – piiskopid on uuendanud Maarjamaa pühendamist Jumalaemale. Piiskop Philippe Jourdan on rõhutanud, et kaheksa sajandit tagasi toimunu oli üks varasemaid maa ja rahva pühendamisi neitsi Maarjale, mida tehti katoliku kirikus. Ennekõike on see olnud loomulikult religioosne tegu ja sündmus ning oleks mõeldamatu rääkida Maarja­maast, ilma et me näeksime sellega seonduvalt kesksetena Maarjat ja püha perekonda. Maarja ei saa meie jaoks olla mingi kauge ajalooline piiblitegelane, vaid ta väljendab emana nii täna kui tulevikus neid igikestvaid väärtusi, mis sisalduvad mõistes «perekond».
Enam kui kaks tuhat aastat tagasi oli püha perekond sunnitud põgenema oma kodumaalt ja elama aastaid pagenduses. Elama pagulastena. Ka tänapäeval on kahjuks miljonid perekonnad sunnitud elama pagulastena väljaspool oma kodumaad. Põgenikega seonduv on praegune suur väljakutse riikidele ja rahvastele nii Euroopas kui maailmas tervikuna. Ma olen väga tänulik Eestimaa kirikutele, kes on väljendanud oma valmisolekut ning mõelnud kaasa nendes tõsistes küsimustes, mille lahendamine seoses põgenike vastuvõtmisega meil riigi ja rahvana ees seisab.
Kutsun kirikuid üles jätkuvalt palvetama rahu eest sõjapiirkondades, et sealsed inimesed ei peaks oma kodumaalt põgenema ning saaksid elada inimväärset elu. Kutsun kirikuid üles palvetama ka selle eest, et meie kaasmaalane Eston Kohver saaks kiiresti tagasi koju oma perekonna juurde.
Äsja tähistas 20. sünnipäeva meie riigi üks väärikamaid teenetemärke, Maarjamaa Rist. Heraldik Priit Herodes, kes on kujundanud nii Maarjamaa Risti kui ka käimasoleva Maarjamaa juubeliaasta sümboolika, on loonud Maarjamaa Risti meie rahvusvärvides, nimetades neid ka Jumalaema Maarja tunnusvärvideks – sinine sümboliseerib Maarjat kui taevast Kuningannat, must kui Valuema ja valge kui püha Neitsit. See, et Eesti riik ja rahvas elab niisuguste värvide all, on ühtaegu nii suur privileeg kui ka suur vastutus.
Saame ühiselt hakata mõtlema järgmistele juubeliaastatele, mille hulgas on ka eestikeelse Piibli väljaandmise 300. aastapäev 2039. aastal. Isa Vello Salo on küsinud: «Kas saaksime hakkama nii kauni juubelipiibli väljaandmisega, et seda võiks nimetada Ilu Sõnaks?» Ma arvan, et peame saama, ja olen kindel, et saame. Ühiselt, nii nagu oleme ühiselt ja väärikalt tähistanud ka Maarjamaa juubeliaastat.
Hanno_Pevkur_07 copy

 

 

 

 
Hanno Pevkur,
siseminister

Kõne on peetud Tallinna Peeter-Pauli kirikus 6. septembril.
Avaldatud kärbetega.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)