Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jumala võimalused

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number:  /

Jätkuvalt on päevakorral küsimus kiriku rollist ühiskonnas. See näib olevat väga tagasihoidlik inimlike võimaluste tasapinnalt vaadates ja tohutu suur Jumala võimaluste seisukohast.
Lugesin just raamatut ristimisest. Peatükis laste ristimine ja laste usk nimetas autor, et meie ei tohi küsida, kas lapsed on suutelised uskuma, vaid seda, kas Jumal on suuteline lastele usku andma. Inimlikust seisukohast tundub imikute usust kõnelemine arusaamatuna. Jumala seisukohast mitte sugugi.
Paulus räägib, et usk ei ole mitte ainult mõistuse ja teadvuse küsimus. See on Jumala and. Õige küsimus on, kas Jumal on suuteline lastele usku andma. Ka siis, kui oleme teadvuseta, oleme siiski usklikud. 1Ts 5:10 kirjutab Paulus: «…kas me oleme ärkvel või magame, üheskoos temaga elaksime.» Ka Laatsarus, kes oli surnud ja kelle ihu mädanes, kuulis Jeesuse kutset ja tuli hauast välja.
Jumala võimalused on ääretult avarad. Meie ei tohi küsida, kas oleme suutelised täitma Jumalalt saadud ülesannet. Sel korral oleks vastus selge ei. Peame küsima, kas Jumal on suuteline kasutama kirikut oma töös. Siis on vastus selge jah.
Ka praegune vastuseis usuõpetusele koolis ei ole mitte kantud tugevatest argumentidest, vaid teatud vaimsusest ja hirmust. Seda murdma hakata inimlike võimalustega, kui neid ka oleks, oleks vaid uute haavade tekitamine. Paulus meenutab kirjas efeslastele, et meil ei tule võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.
Sellepärast tuleb kiriku töös seista Jumala võimaluste, Jumala varustuse ja relvadega. Kirik ei pea sekkuma ühiskonna ellu ühe poliitilise parteina, et märku anda – ka meie oleme huvitatud elu korraldamisest. Kiriku kaudu kõneleb praegu maailmaga Jumal ise. Ka siis, kui maailm kirikust palju ei arva. Olles teadlikud Jumala võimalustest, võime südame rahus olla väliselt tähtsusetud.
Korintose kirjas ütleb apostel: «Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid.»
Jumala võimalused ei lõppenud isegi Kolgatal. Ärgu keegi iilagi uskugu juttu, et kirik on vilets ja viljatu. Ta on kõige vägevam ja viljakam meie elu kujundaja, ka siis kui väliselt vaadates kõik vastupidisena tundub. Kirik ei tegutse inimlikus tarkuses ja jõus, vaid Jumala väes ja vaimus.
Meid ei ole seatud selle maailma varandust õiglaselt jagama, vaid kuulutama ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks, kuid neile, kes on kutsutud, on ta Jumala vägi ja Jumala tarkus. Kiriku tugevus ja missooni täitmine on Kristuses. Suur eesõigus on olla kutsutud sellesse töösse, kus Jumal oma võimalused realiseerib.
Joel Luhamets,
assessor