Jumala templiks ja koguduse koduks

01.08.2007 | | Rubriik: Määratlemata
pühakoja kirikusaal oli pühitsemispäeval rahvast tulvil.
pühakoja kirikusaal oli pühitsemispäeval rahvast tulvil.

Viimsi kirikupäevade tippsündmuseks oli Püha Jaakobi kiriku pühitsemine 25. juulil, jaagupipäeval.

Neli aastat tagasi nurgakivi saanud pühakoda Pringi külas Viimsi vallas on esimene pärast II maailmasõda ehitatud uus luterlik kirik, arhitektideks Martin Aunin ja Erkki Ristoja. Kiriku ehitust korraldas Viimsi Jaakobi Kiriku Ehitamise sihtasutus, mille kolm asutajaliiget olid Vello Vallaste (esimees), Jaanus Lember ja Rein Tiisvelt. Ehituse tarvis kogunes sihtasutuse pangaarvele annetustena 5,5 miljonit Eesti krooni, mitterahalist toetust arvestatakse kokku 4,5 miljoni krooni eest. Patrooni president Lennart Meri soovil on pühakoda merel hukkunute mälestus- ja pääsenute kirik. Et oleks paik, kus mälestada kaasmaalasi, kes hukkusid 1944. a tormisel merel ja 1994. a parvlaeval Estonia.

Kutset järginud

Kell kuus õhtul, kui kiriku juurde oli kogunenud suur hulk rahvast, kuulutasid kellad armulauaga jumalateenistuse algust. Kirikust üle tee jäävast koduloomuuseumist alustas protsessioon liikumist kirikusse, teel ühines vaimulikega oma abikaasa, president Lennart Meri surma järel kiriku patrooniks saanud proua Helle Meri.

Sümboolse võtme üleandmise järel kirikusaali suundunud rahvas mahtus vaevu ära. Pühakoja seinu kaunistavad Ove Büttneri valdvalt abstraktses teostuses religiooniteemalised või sümbolistlikud tahvelmaalid. Kogudus laulab «Nüüd rõõmupäev on meile tulnud, mil Sinu heldust kõrgeks kiidame…» (KLPR 196).

Teenivad peapiiskop Andres Põder, koguduse õpetaja Jaan Lahe, diakon Erkki Juhandi, praost Jaan Tammsalu, praost Tanel Ots; kirikupalves olid Tallinna ja Harju praostkondade vaimulikud.

Peapiiskop peab pühituskõne, mille järel pühitseb pühakoja, altari, kantsli, ristimiskivi ja kellad. Pühitsuskõnes võrdles peapiiskop kiriku ehitamiseks kutse saanud inimesi Jaakobuse ja tema venna Johannesega, kes argitööde juurest tõusid ja Jeesuse kutsele järgnesid. (Markuse 1:19-20)

Pärast lektsioonide lugemist ja apostlikku usutunnistust lauldi Ivar-Jaak Salumäe laulu «Elu on kui meri» (KLPR 336). Pidulikku ja ülevat meeleolu aitas kanda lisajõududega rikastatud koguduse koor Andrus Kalveti juhatamisel. Jumalateenistuse lõpus kõlas aplaus Issanda kiituseks ja auks, kes lasi sel pühakojal kerkida. Kiriku valmimisega on sihtasutuse tegevuses üks tähtis etapp läbi saanud. Koguduse juhatuse esimees Kalle Kikas ja aseesimees Jaanus Lember said kirikuvõtme endale hoiule.

Võti on koguduse käes

Jumalateenistuse lõppedes koguneti muuseumi, et tänada kiriku ehitamist toetanud firmasid ja eraisikuid. Kõnega esinenud Helle Meri ütles, et me peame kandma endas euroopaliku kultuuri- ja rahvusliku mälu järjepidevust, mille üks hällidest on kristlik usk. «Kiriku nimepühak – apostel Jaakobus Vanem on vanakirikliku traditsiooni järgi palverändurite pühak. Soovin, et me mõistame oma elu elada otsekui palverändurid ja et iga kirikuline saaks enesele siit hinge- ja vaimujõdu,» ütles Helle Meri, rõõmustades selle üle, et vaba rahvana saame ehitada oma riiki, kodu ja kirikut.

Diakon Erkki Juhandi meenutab, et 1994. aasta 5. märtsil tuli kogudus esimest korda kokku Püünsi koolimaja puutöö klassis. Koolimaja jäi paljudeks aastateks kogudusele jumalateenistuste pidamise kohaks enne kui vallalt saadi kiriku ehitamiseks praegune maatükk. Rannakirikule kohaselt ümbritsevad pühakoda suured kivid. Üks eriline kivi olnud seal juba enne ja  kannab kolmainu nime. Rahvasuu räägib, et 1950ndatel olnud kord nii vägev äike, mis kivi kolmeks lõhestanud. Eks näidanud see juba siis, et siia paika kord midagi vägevat peab tulema.

Viimsi kirikupäevade raames pühitseti ka Rohuneemes kabel, mis ehitati üles 1946. aastal Nõukogude armee poolt lammutatud Tallinna Jaani koguduse abikiriku kohale. Pühapäeval pühitseti Estonial hukkunute nimedega mälestuskivi kiriku kõrval. 

Viimsi Püha Jaakobi kogudus on asutatud 1994.
Kirikuhoonele pandi nurgakivi 2003.
Koguduse õpetaja on Jaan Lahe, diakon Erkki Juhandi.
Koguduses on 500 liiget.
Jumalateenistusi peetakse ka pansionaadis Rannapere.
Sõpruskogudused on Helsingi Lauttasaari kogudus ja Norrstrandi kogudus Rootsis.

Sirje Semm

2 Kommentaari artiklile “Jumala templiks ja koguduse koduks”

  1. Külaline ütleb:

    jõuluvanhale on ka mõeldud (sisaldab sõna a-n-al, sellepärast ei lähe kommentaar tänu inglisekeelsele keeleredaktorile läbi) vitsakimbud laes ja puha. Lühtrite autor välja!

  2. Külaline ütleb:

    hakatakse selles angaaris kokku panema väikelennukeid.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)