Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jumala õnnistatud külv annab lõikust

21.09.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Võnnu lähedale ehitati 1931–1933 vanast magasiaidast kirik. 27. septembril 1931 käis Konstantin Päts veel poolelioleva Rasina Martini kiriku õnnistamisel. Aivo Aia koguMida on teinud pühakojaga 80 aastat ja nõukogude võim, mille ajal oli seal laut ja kuivati. Villu Männik
Septembris 1931 avati Tartus Villem Reimani mälestussammas ja sai trükivalmis laste lauluraamat, kuid köstritele oli see halb kuu.

27. septembril oli Tartu lipuehtes. Toomemäel avati Amandus Adamsoni tehtud Villem Reimani mälestussammas. Kohal oli riigi kogu koorekiht: riigivanem Konstantin Päts, välisminister Jaan Tõnisson, piiskop Jakob Kukk, diviisiülem kindralmajor Nikolai Reek jt. Kohal olid ka Villem Reimani abikaasa, poeg ja tütred ning ülikooli õppejõud rektor prof Johan Kõpuga eesotsas. Laulis Tartu Akadeemiline Meeskoor Leenart Neumani juhatusel.
Riigivanema töine päev
Konstantin Päts oma avakõnes pani noortele südamele, et Eesti võib edeneda ja vaadata julgesti tulevikku vaid siis, kui tal on säärased töömehed ja eestvõitlejad, nagu oli olnud Villem Reiman. Vaimuliku talituse pidas piiskop J. Kukk, öeldes: «Nende mälestus, kelle teod suured ja õiged, on õnnistuseks kogu rahvale. Need teod jäävad igaveseks püsima.»
Lõpuks kõlas võimsalt ühislaul «Eestimaa, mu isamaa». Kohal oli ka Raadio Ringhääling, kes piduliku sündmuse kõikidesse kodudesse viis.
Sellega polnud riigivanema tööpäev aga veel lõppenud. Õhtupoolikuks oodati teda Võnnu lähedale Rasina kiriku õnnistamisele. Oma sõnavõtus tähendas ta, et usk on iseäranis põllumehele tähtis, kuna külv annab lõikust siis, kui Jumal seda õnnistab. Usk toob rahvastele ka rahu, leplikkust, armastust ja üksmeelt.
Jutlustasid õpetaja Habicht kirikus ja õpetaja Treumann väljas, sest kolmandik rahvast ei mahtunud pühakotta. Muusika eest hoolitsesid orkester ja koor pr Mindingi juhatusel. Jumalateenistus kestis kolm tundi, lõppedes alles kell 8 õhtul. Õigupoolest polnud kirik veel päris valmis: pooleli oli torn, puudus orel ja pingidki. Puudus ka alaline kogudus, mille loomisele kavatseti nüüd asuda.
Muusikaga sügishooaega
12. septembril leidis aset Raadio Ringhäälingu sügishooaja avamine avaliku raadioõhtuga Estonia Sinises saalis. Ühtlasi anti ülevaade hooaja saatekavast. See puudutas ka vaimulikku muusikat. Kavas oli eetrisse anda 14–15 kirikumuusikale pühendatud saadet. Need võttis enda hoole alla prof August Topman. Üle taheti kanda ka kirikumuusika kontserdid Tallinna Jaani kirikust.
Orelimuusika hooaja avas rootslane Patrik Vretblad, kes esitas enamasti oma kodumaa helimeistrite loomingut, kahjuks vaid pooltühjale saalile.
Hooaega alustasid ka meie tuntumad kirikumuusikud. 13. septembril andis Pärnu koolide muusikaõpetajaks valitud orelikunstnik Peeter Laja Eliisabeti kirikus kontserdi. Kavas oli ka Eesti muusikat: Rudolf Tobiase «Eks mu kohus» ja Peeter Süda «Ave Maria». Kontserdil olid kaastegevad tenor P. Härm ja sümfooniaorkester Gustav Davidi juhatusel.   
Tallinna Püha Vaimu kiriku organist Paul Pressnikoff (Indra) kavatses hakata kord kuus andma orelimuusika õhtuid. Esimene neist oli 20. septembril ja pühendatud oli see kõikide meistrite meistri J. S. Bachi muusikale. Solist sellel kontserdil oli meie tuntud viiulikunstnik Alfred Papmehl.
Septembris korrati ka Artur Kapi oratooriumi «Hiiob». Ettekanne oli aja jooksul saavutanud küpsuse. Sellele aitasid tõhusalt kaasa solistid: Karl Viitol, kes laulis Hiiobit, Niina Romanova Hiiobi naise osas ja Bernhard (Benno) Hansen Saatanana. Isegi Jumala deklamatsioon, mis kevadisel ettekandel kahvatuks jäi, leidis nüüd Kaljo Raagilt soodsama väljenduse.
Uus hooaeg algas ka 60-liikmeliseks paisunud Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoorile. Lähemasse tegevuskavva võeti kolm väljasõidukontserti: Paides ilmalik ja vaimulik, Türil aga vaimulik õpetaja Jaan Lattiku ja solistide kaastegevusel. Lõikuspühaks planeeriti kontsert Viljandi Pauluse kirikusse.   
Lastele oma lauluraamat
Juba tükk aega oli tähele pandud suurt vajadust laste lauluraamatu järele. Nüüd oli see lõpuks kokku pandud ja ootas trükkimist. Selles oli üle saja laulu kirikuaastale kohase jaotusega. Laulud olid lihtsad, meeldejääva meloodiaga, sobivad lastele laulmiseks. Formaat sobis taskus kandmiseks, hind oli 25 senti, köidetult 50 senti. Valmimas oli ka järjekordne koorilaulude kogu «Kirikukoor» jõulu- ja aastavahetuslauludega.
2. augustil oli Türi kirikus sisse õnnistatud uuendatud orel, mis rohkesti kiita sai. 13. septembril andis kohalik organist Johannes Weeber sellel esimese kontserdi. Kaastegevad olid prl H. Stamm (sopran) ning hra-d J. Tõkke ja F. Rebmann (viiul). Kavatsus oli hakata järjekindlalt taolisi muusikaõhtuid korraldama.
Tallinna Jaani kirik oli saanud juhtivaks kirikumuusika tutvustamise kohaks. 28. septembril oli siin muusikaõhtu, mille sõnalised ja muusikalised ettekanded olid seatud uue agenda kavandi järgi. See kanti üle ka raadios. 14. september oli siin olnud puhkpillimuusika päralt. Seegi kontsert kanti üle raadios. Juhatas konservatooriumi õppejõud Julius Vaks, seletusi jagas August Topman.
Piiblipüha ja tähtpäevad
Et paljud pasunakoorid, eriti maal, kannatasid puuduliku juhendamise all, oli nõuks võetud lähemal ajal korraldada Tallinnas orkestrijuhtide kursused. Sellest osavõtt pidi olema tasuta ja sisaldama õpetust juhatamises, orkestreerimises, pillide tundmises jne. Lektori ülesanded võttis enda peale Julius Vaks.
Ka Rapla kirikus oli kombeks saanud aeg-ajalt muusikat teha. 20. septembril toimus siin Türi Muusika Seltsi ja Türi kiriku ühendatud segakoori kontsert. Rapla rahvas elas sellele elavalt kaasa. Oli ka põhjust – ettekanded kõlasid puhtalt, kütkestades kuulajaid.
20. septembril peeti Põlvas piiblipüha. Jutlustas A. Lepp Petserist. Jutlus kutsus tagasi Piibli juurde ja selle uurimisele, sest just sealt võib leida tõsise eluideaali ja -sõna.
Nädal hiljem tähistati piiblipüha Valga linnakirikus. Jutlustas Rõuge õpetaja Viks. Rahvast oli rohkesti nagu ka samal päeval aset leidnud kontsert-jumalateenistusel. Esinesid kohalikud jõud: laulja prl S. Tiivel ning viiuldajad V. Lumi ja M. Vahtrik. Orelil saatis neid muusikakooli õpetaja prl H. Valdmann.
27. septembril tähistas Keila koguduse noortekoondis oma aastapäeva. Jutlustas Tallinna Kaarli õpetaja A. Sommer. Aasta jooksul olid Keila noored köstri juhendamisel usinasti laulmist harrastanud ja õpetaja käe all referaate korraldanud, võtnud osa piiblitundidest ja laulnud jumalateenistustel. Momendil oli noortekoondises 60 liiget.
27. september oli pidulik päev ka Nõmme Rahu koguduses. Kiriku ümberehitus oli lõpule jõudnud ja hoone tuli uuesti pühitseda. Pühakoda oli justkui uuesti sündinud: seinad olid tugevdatud, püstisema kuju ja uue plekk-katte oli saanud katus, uus oli põrand, hoone oli saanud kaks juurdeehitust, sealhulgas lauluklassi, mida sai kasutada ka leeritoana.
Kadunud oli õhupuudus, juurde oli tulnud soojust ja valgust, paranenud akustika. Kaks registrit ja elektrimootori oli juurde saanud orel. Lihtsamad tööd tegi kogudus ise.
20. septembril seati Koerus ametisse õpetaja August Pähn. Kogudus tervitas teda lauluga «Oh Kristus, Ülemkarjane, nüüd võta vastu sulane». Talitust kaunistas kohaliku kiriku koor.
Köstrite raskest elust
Lõppenud polnud veel köstritevastane liikumine. 1. septembril lahkus oma kohalt Rakvere köster F. Siiak. Otsustatud oli köstri ametikoht kaotada ja asendada see organistiga.
Ka Kanepi köstri koht kaotati. Siin kasutati ära asjaolu, et endine köster oli kurjategijana süüdi mõistetud ja vangi pandud. Köstritele oli september üldse halb kuu. 17. septembril suri Karuse köster Karl Puusepp.
Mati Märtin

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)