Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Jumala armastuse ohvritee

22.02.2017 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm.
Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Ajalugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende rikkuse ega positsiooni pärast, vaid ikka selle pärast, mida need inimesed on teinud maailma muutmiseks ja millise panuse nad on andnud teiste hüvanguks. Sageli on see panus olnud seotud eneseohverdusega ja oma hetkekasust loobumisega. Näiteks riskisid kuulsad valitsejad sõdades oma eluga selleks, et hoida ja edendada oma riiki.
Usulises maailmaski on oluline see, mida inimene on valmis teiste heaks andma. Jeesus Jumala Pojana oli valmis loobuma oma elust, et päästa inimkond patust. Ta alustas oma teekonda Jeruusalemma, kus ootasid ees kannatused ja surm. Kristus oleks võinud jätta minemata, kuid ta läks, sest see oli tema missioon. Meiegi elus on oluline küsimus, mida oleme valmis andma teiste heaks, millest loobuma, et meist võiks jääda jälg siia maailma.
Kaido Soom

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)