Jumala abiga saadakse hakkama

Küsimusele, kuidas on EELK kogudused tänavuse talve üle elanud, vastab kantsler Andrus Mõttus, et ühest vastust pole. Kogudused on erinevad oma majanduslike näitajate poolest ning kantsleril ei ole ka üksikasjalikku informatsiooni kõigi 169 koguduse kohta. 

Kevade hakul on paslik uurida, kuidas kogudused talve vastu pidasid.

Andrus Mõttus: Ega kõigi 169 koguduse kohta infot pole. Hetkel olen küll koostamas kevadiseks kirikukoguks ülevaadet, aga see protsess on veel pooleli. Soovin saada pildi selgemaks, millised on trendid. Tahan teada, millest kõnelevad arvud. 

Muidugi kui mis iganes asjaoludel vaimulikega ja koguduse töötegijatega kokku puutun, siis loomulikult uurin, kuidas läheb ja kuidas talv majanduslikus mõttes kogudusele oli. 

Mida vaimulikud ja ilmiktöötegijad vastavad?

Vastused on kahte moodi. Ega meie vaimulikud pole harjunud kurtma ja tavaline vastus ongi, et Jumala abiga saame hakkama. Kuidas aga päriselt läheb võrreldes eelnevate aastatega, selle kohta mul pädevat vastust terve kiriku kohta pole. Koguduste majanduslikku toimetulekut mõjutavad muu hulgas kaks suurt tegurit: energia hind (elekter, küte, kütus) ja sõda Ukrainas. Esimene neist mõjutab ka maakogudusi, kus pastoraati ei ole ja kirikut ei köeta, ja seda kaudselt, annetajate toimetuleku kaudu. 

Lisaks kantsleriametile oled Kambja koguduse õpetaja ning Pilistvere ja Ruhnu koguduse hooldajaõpetaja. Kuidas nendel kogudustel läheb?

Nimetatud kogudused on hästi erinevad, igal omad eripärad, aga tuleme toime, püüdes elada nende vahendite piires, mida annetustest ja erinevatest projektitoetustest laekumas on. 

Kambja on neist hetkel majanduslikult kõige paremal järjel, veel. Kambja plussiks, kui nii võib öelda, on see, et meil on vähe hooneid, mis nõuavad kulusid, ning on mõningad maad, millelt teenime renditulu. Kulusid hoiame kokku nii palju kui võimalik. Oleme tänu diakon Robert Bunderile saanud käima nii pühapäevakooli kui piibliringi.

Ka Ruhnu on vaatamata väikesele kogukonnale stabiilne. Käesoleval aastal aga hakatakse restaureerima uue kiriku torni, mille puit on kahjurite tegevuse tõttu väga palju kahjustada saanud, rist on torni otsas vajunud viltu ja jääb mulje, et koos hoiab torni veel vaid väline vooder ja katuseplekk. Koostöös muinsuskaitseametiga loodame lähiaastatel ohtliku olukorra kõrvaldada. Ehitus on aga kallis, eriti Ruhnus, sest kõik materjalid ja tööriistad on tarvis kohale vedada mööda merd ning see võtab oluliselt rohkem aega ja raha kui mandril.

Pilistvere koguduse kõige suuremaks murekohaks on tulubaasi järsk langus koroona tõttu. Kui varasematel aastatel on koguduse üheks olulisimaks tuluallikaks olnud soomlaste leerilaagrite korraldamine, siis pandeemia ajal see pidurdus. Nõnda on olnud vaja inimesi koondada, olukorda enda jaoks uuesti mõtestada ja, saagu mis saab, vee peale püsima jääda. Koguduse noor juhatus ja nõukogu pingutavad selle nimel tublisti.  

Paldiski kogudus on tunnistanud, et puuduvad vahendid elektriarvete tasumiseks ning seis on pankrotieelne. 

Paldiski ei ole ainus, selliseid kogudusi on veel. 

Mida tähendab pankrot kogudusele? Kas koguduse likvideerimist?   

Pankrot klassikalises mõttes tähendab olukorda, kus võlad on suuremad kui vara ja midagi võlgade katteks müüa ei ole. Pankrotiseis EELKs tähendab, et me ei ole jätkusuutlikud ja teovõimelised majanduslikult. Paar aastat tagasi oli juba olukord, kus 20% kogudustest ei maksnud vaimulikule sentigi palka, 50% sai alampalka või alla selle. Praegu on olukord raskem.

Mis toimub, kui ühe koguduse osas kuulutatakse pankrot välja?

Aastaid tagasi Narvas kuulutati. Tulemus oli see, et kirikuhoone müüdi võlgade katteks maha. Heade sõprade ja vabariigi valitsuse abiga osteti kirik välja ja nüüd on see siseministeeriumi omandis.

Kui püüda üldistada, siis miks on paljudel kogudustel keeruline majandusküsimustega hakkama saada?

Eks mõttekohti ole mitu. Esiteks on meie kogudused (eriti maal) olukorras, kus nad on võtnud oma missiooniks kirikuhoone väärika säilitamise. Kirikuhoone kinnisvarana on oluliselt suurem, kui kogudus seda igapäevatoimetamisteks vajaks. Pealegi asub ta mingis mõttes vales kohas, sest kirik kihelkonna keskusena ei ole ammu enam keskuses. Ajal, mil kirikuhoonete võrgustik kujunes, elas 70% Eesti elanikest maal, 30% aga linnas. Nüüd on vastupidi. Kui varem rõõmustas kogudus jõuluõhtulgi, et vähemalt kord aastas on kirik rahvast täis, siis nüüd enam ei ole. 

Pealegi on kirikuhooned muinsuskaitse all, mis on ühest küljest hea, kuid koguduse jaoks tähendab selle remontimine mitmekordselt suuremaid kulutusi. Jah, riik muinsuskaitseameti läbi püüab seda mingil moel korvata, aga sellest ei piisa.

Lisaks riigile panustavad ka paljud ettevõtjad, et meie pühakojad saaksid korda. Kogudus koosneb aga elavatest inimestest, mitte kividest, ja liigne keskendumine hoonetele võib jätta varju meie tegeliku missiooni kuulutada Jumala sõna ja jagada sakramente.

Ühiskonnas arutatakse praegu palju elektripaketi valiku küsimust. Kas on soovitusi kogudustele? 

Ühest soovitust anda ei saa. Iga kogudus peab vaatama, kui suur on tarbimine. Kelle elektritarbimine on suur, võiks mõelda fikseeritud hinnale, siis on kulusid lihtsam prognoosida. Kui tarbitakse ainult pühapäeval seoses jumalateenistusega, siis on ehk mõistlik minna börsipaketile. Pühapäeval paljud tööstused seisavad ja eeldada võib, et börsihind on pisut odavam. Kui on plaan elektrihinda fikseerida, siis kogemuse põhjal on mõistlik seda teha kevadel, sest aastavahetusel, mil enamik püsitasudega pakette tavaliselt lõpevad, on uut lepingut sõlmides elektrihinnad kallid, sest talvel on elektri tarbimine suurem.

Kõige rohkem saab elektrikuludelt kokku hoida elektrit võimalikult vähe tarbides. 

Millised on viisid kirikute kütmiseks?

EELKs on vähemalt 150 kirikut, mis on külmad, mida ei köeta. Kogudused kolivad külmal ajal talvekirikusse, teenistused toimuvad kas käärkambris või pastoraadis. 

Paljudes linnakirikutes on keskküte. Köetakse elektriga. On pandud õhksoojuspumpasid. Kasutatud kohtsoojendeid, kas gaasi- või diislipõhiseid. Võimalusi on palju. 

Oled praegu Ruhnus, aga hiljuti käisid Roomas. Kohtusid ka paavstiga.

Paavsti initsiatiivil ja Taizé vendade eestvedamisel toimub 30. septembril Roomas Püha Peetruse väljakul noorte oikumeeniline palvus rahu eest. Selle ettevalmistamisse on kaasatud erinevad Euroopa kirikud. Mina kuulun ettevalmistavasse töörühma ning sellega seoses viibisingi Roomas. Viimasel päeval pakuti võimalust kohtuda paavstiga.

Kas Eestist ja EELKst läheb noori palvusele? 

Ma ei tea. Plaanin küll ise minna, aga kas kooli ajal noori minemas on, pole veel teada. Bussiga minek võtab palju aega ja lennukiga sõit maksab rohkelt raha. Loodetavasti ikka minnakse. 

Liina Raudvassar