Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jumal ei armasta pattu, aga Jumal armastab patust

21.05.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

Eesti Evangeelne Vennastekogudus pidas sinodit Tallinnas Endla tänava palvemajas.

Kaks sajandit tagasi oli vennastekogudusel Eestimaal üle 40 000 liikme, peale selle veel need, kes palvemajades käisid, aga kelle elukombed ei küündinud etteseatud nõudmisteni. Siis oli ka rahvast siin maal tunduvalt vähem ning liikumisest haaratuid võis olla rohkemgi kui 20% rahvast.

Kõrtsist palvemaja
Vennastekogudusel on olnud elu puhastav tähendus. Tänapäeval arutletakse, milliste vahendite või meetmetega vähendada alkoholi liigpruukimisest tekkivat hävinguohtu rahvale. Tol ajal usklike hulga kasvamine kahandas viinast unustuse otsijate arvu nii märgatavalt, et teatud piirkondades lõppesid otsa kõrtsiskäijad. Kõrtsid lõpetasid tegevuse ja mõned ehitati koguni ümber palvemajadeks.
Kunagisest eesti rahvast vaimselt kasvatanud ja iseseisvaks kultuurrahvaks kujundanud liikumisest jäi nõukogude võimu poolt keelatuna alles vaid väike põranda all tegutsev hulk.
1992. a taastatud Eesti Evangeelsesse Vennastekogudusse kuulus 2013. a 137 liiget, mis on suuruselt sarnane paljude Eesti luterliku kiriku kogudustega, mis olid kunagi tuhandetesse ulatuva liikmeskonnaga. Küll selle erinevusega, et vennastekogudus koosneb liikmetest üle Eestimaa, peamiselt luterlastest. Kogudusse kuulub vendade ja õdedena ka 14 EELK tegevvaimulikku.
Palvemaju, kus koos käiakse, on üheksa. Tegutsevad palvemajad asuvad Põhja-Eestis ja Hiiumaal. Raplas on tegevus lakanud. Pärnu kandis on hakanud tekkima märgid vennastekogudusena tegutsemise soovist.

Jumala ligiolu
Sinodile tulnute hulgas oli tegutsevate koguduste saadikuid ja ka üksikutena tegutsevaid koguduseliikmeid-tunnistajaid.
Tavaks on, et peavanem alustab vaimuliku osaga. Kõnelesin aastaloosungit aluseks võttes, aga lugedes kogu salmi Ps 73:28: «Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.»
Kahjuks pole meie loomulik hoiak olla õnnelik Jumala ligidal olekust. Muretsemine on meile loomulikum. Jumalast saab rõõmustada see, kes täielikult paneb lootuse tema peale. Ent kannatustes tuleb iseenesest küsimus hinge: Jumal, mis nüüd saab? Kuid Jumal ei aita meid kannatustest mööda, vaid läbi.
Eelseisvaid aegu silmas pidades võivad meid ees oodata kannatused, kui tahame Jumalale ja tema juhtimisele ustavaks jääda. Kirikutes on märgata tendentsi muganduda ilmalikus elus päevakorrale kerkinud suundumistega. Kardetakse vastuollu sattuda ilmalike sooneutraalsete ja muude trendidega. Kuid meile ei ole jäetud muud võimalust õnnelik olemiseks, kui ainult Jumalale ligi olemine.
See saab sündida täielikus usalduses tema vastu ja tema tahte otsimises ning sellega arvestamises. Sellisest osadusest Jumalaga sünnibki meis tahtmine jagada oma rõõmu teistelegi, jutustades ning tunnistades, mida tema on mulle teinud. Ainult nõnda saab aidata ja julgustada neid, keda ahistab selle maailma halastamatus.
Vaimulik osa oli raamistatud laulu ja palvega ja selles sisaldus ka nende koguduseliikmete mälestamine, kes on kahe sinodi vahel igavikku kutsutud. Järgnes sinodikoosolek kõigi tavapäraste protseduuridega.
Loeti ette tervitused sinodile. Kõige kaugem oli tulnud Herrnhutist Vennaste Uniteedi keskusest. Oli ülevaade möödunud aasta tegevusest, tegutsevate palvemajade esindajate aruanded, rahaline aruanne, revisjonikomisjoni seisukoht, eelarve ja vastuvõtmist vajavate dokumentide kinnitamine.
Märkimist väärib huvi vaimulike loosungite vastu. Tänu Jumalale, hästi läks korda järjekorras teine vennastekoguduse suvepäev Kuusalu palvemajas. Osa võttis sadakond inimest. Selle aasta suvepäev on maikuu viimasel laupäeval Nabala palvemajas.
Arutati ka tühjalt seisvate ja enamasti halvas korras palvemajade remondivajadusi. Selleks on vennastekoguduse võimalused üsna piiratud. Kruntide realiseerimise tingimused ei ole soodsad, maatükid asuvad sageli tänapäeval kõrvaliseks jäänud kohtades.

Kummalised soovid Herrnhutist
Muret tekitab Herrnhutis ja Bad Bollis oleva direktsiooni püüdlus jõuda samasooliste paaride õnnistamiseni ja nende hinnang, et meie olevat NSV Liidust kaasa võtnud igandi, s.o sallimatuse homoseksuaalsuse suhtes.
Vastuskirjas selgitasime, et selline seletus on meelevaldne ja tõe väänamine. Nõukogude okupatsiooni ajal koguni likvideeriti vennastekogudus ja meid vaenati meie usklikkuse pärast ning me ei ole selle süsteemi õpilased, vaid lugesime Piiblist. Aga NSV Liidu ajast oleme õppinud vägagi hästi ära tundma populismi ja sisutühja argumentatsiooni, kus oma teguviisi põhjendamiseks luuakse kõikmõeldavaid konstruktsioone.
Meie küsimus on, miks me kohtame nüüd sama hoopis teises ühiskonnas. Kas siin ei kuma taustal seesama mõiste patt, mida kardetakse ning tahetakse olematuks mõtelda? Peame vahet tegema patul ja patusel. Jumal ei armasta pattu, aga Jumal armastab patust. Sellepärast ei saa me õigeks pidada teguviisi, mis on vastuolus Jumala korralduse ning tahtega, sallivad ja abivalmis oleme nende suhtes, kes vajavad abi.
Otsustati teha korjandus mälestuskivi püstitamiseks kunagise peavanema Jüri Leitdorfi hauale Piirsalu kalmistul. Laululeht vajas läbilaulmist. Sinod lõpetati palve, õnnistamise ning lauluga. Kuigi meid on väike hulk, oleme siiski olemas, tegutsevad ja palvetavad. Palvet vajab meie kodumaa eriti. Ilma ligidal oleva Jumalata ei oleks meil õnne ega tulevikku.
Eenok Haamer,
Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanem

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)