Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Jumal annab lahenduse

24.03.2021 | | Rubriik: Persoon kaasajast
60aastaseks saanud õp Gustav Peeter Piir 2019. aastal vitraažide sümpoosionil. Endel Apsalon.

Kevade esimesel päeval sündinud vaimulik, Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Peeter Piir sai 60aastaseks.

„Vananemine toob kaasa välise inimese kulumise, ent seesmiselt tähendab see küpsemist. Kogemuste seas on nii positiivset kui ka negatiivset ja kõigega saab toime,“ ütleb sünnipäevalaps, mõtiskledes aastate lisandumise üle.

Nõnda nagu eelmisel aastal eriolukorra ajal, nii ka praeguste piirangute tingimustes piirdus õpetaja Piiri sünnipäeva tähistamine kodusolekuga. Küll tuli õnnesoove vastu võtta nii telefonitsi kui ka virtuaalreaalsuse kaudu. „Sünnipäevaks soovin endale ja kõigile oma lähedastele rahu ja tervist. Lemmiktoidust jäätisest olen paastuajal loobunud, nii et jääb üle head muusikat kuulata,“ jagab hingekarjane oma soove ja plaane.

Kodueestlaseks

Väliseestlasena USAs sündinud ja Kanadas kasvanud ning õppinud (kõrghariduse raames ka USAs ja Saksamaal) vaimulik kolis Eestisse 31-aastselt 1992. aastal ja asus esmalt teenima Tallinna Toompea Kaarli kogudust abiõpetajana (Püha Vaimu koguduse õp alates 1995). „Viimane teenistus Peetri kirikus Torontos oli pühapäeval, 20. septembril ja Tallinna saabusin pühapäeval, 27. septembril. Eesti elu juures hindan kõrgelt inimesi, kellega olen kohtunud, koostööd teinud ja aega veetnud,“ mõtiskleb õpetaja Piir.

Ehkki ta on sündinud ning esimesed aastad maal elanud, on põhiosa elust linnas kulgenud. Siiski hindab ta väljasõite maale. Looduslikult köidab enim isa kodukant Võru linna ümbruses ja Eesti-Läti piiriala. Kadrioru park ning Pirita jõeorg, kus jalutada, on praegusele kodule lähedal. Side Kanadaga, kus elavad õed ning vend peredega, head sõbrad, koolikaaslased, tuttavad, on alles jäänud ja tänapäevased suhtluskanalid on muutnud ühenduse pidamise lihtsamaks.

Liturgiauuendused ja lauluraamat

Õpetaja Piir on vaimulikuna väga tegus olnud, ka praosti, abipraosti, assessori ning õppejõu vastutust kandnud ja mitmes üldkiriklikus komisjonis oma panuse andnud. Oluliseks tuleb kahtlemata pidada tema osa liturgiauuenduste sisseviimises. „Liturgia mõistet saab käsitleda väga kitsalt, aga minule on liturgia elav ja lai mõiste. Kuigi jumalateenistuslik elu ja kiriklikud kasuaaliad on rajatud teatud traditsioonidele ning pärandile, peavad nad kõnetama nüüdisaegset inimest. Liturgiakomisjoniga on meil õnnestunud palju abimaterjale koostada ja kättesaadavaks teha. Niisamuti oleme koostanud ja koostame tulevikus jutluse ettevalmistamiseks abimaterjale, jumalateenistuste ja palvuste muusikalistele osadele uut muusikat ja erinevate elusündmustega seotud talitustele ning palvustele palveid,“ jutustab õp Piir, lisades, et talle on oluline olnud ka ilmikute kaasamine jumalateenistustele, nädalasiseste palvuste regulaarsus ja psalmide laulmise traditsiooni tagasitoomine liturgilisse ellu.

„See, mida 1991. aastal ilmunud lauluraamatu ettevalmistamisel tegime, oli oma ajastu kohta, arvestades veel ka poliitilise olukorraga, unikaalne. Aeg on edasi läinud ning olud teised. Tänapäeva tehnilised võimalused on tublisti edasi arenenud. Kahtlemata on praegusegi uue lauluraamatu koostamine põnev töö, mis on toonud kokku uue generatsiooni innukaid kaastöölisi,“ võtab 1991. aastal ilmunud ja praegu koostatava lauluraamatu ettevalmistamisprotsessis osalemise kokku õp Piir.

Koroona ja kasside invasioon

EELKd maailmakodaniku kogemusega vaadeldes ütleb sünnipäevalaps: „Meil läheb küllaltki rahulikult, kui jätta kõrvale aeg-ajalt tulevad torked, mis on pigem jäänuk 20. sajandi alguses esile tõusnud antiklerikaalsusest, mis kandus edasi meie rahva ajaloo ning saatusega. EELK-l tuleb taas sellel kümnendil suurem üleminek vaimulike seas ühelt põlvkonnalt teisele.“ Küsimusele, mis talle muret teeb, saan kiire vastuse: „Haridus, haritus ja kristlik lastetuba või pigem nende teemade juures vajakajäämised teevad muret.“

Praegusele olukorrale mõeldes tõdeb pastor Piir, et kroonviiruse ja vaktsineerimise kõrvalmõjud on jõudnud nii koguduseliikmete kui ka koguduse juhtkonna sekka, laiemas ringis on ka surmaga lõppenud juhtumeid. Neile, kel raske, sõnab sünnipäevalaps: „Kandke oma mured Jumala ette, andke nad tema kätte ja ärge nõudke Jumala käest neid tagasi. Jumal annab lahenduse parajal ajal.“

Lõpetuseks jagab õp Piir hiljuti avalike jumalateenistuste keelu olukorras juhtunut: „Eelmisel pühapäeval, hoides kirikut avatuna isiklikuks palveks, läksin vaatama, mis põhjustas kisa kiriku taga olevas hoovis. See polnud Jumala hääl, vaid kaks kassi olid kaklemas kiriku territooriumi pärast. Mõtlesin endamisi: üllatus mis üllatus, loodus ei salli tühja kohta.“

Kätlin Liimets

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)