Julgustus, õpetus ja uued sõbrad ehk noortejuhtide seminar
/ Autor: Auli Marta Humal / Rubriik: Uudised / Number: 1. aprill 2015 Nr 14/15 /
Möödunud nädalavahetusel toimus järjekordne noortejuhtide seminar, seekord Rannamõisas.
Üritus algas tavapärase Rannamõisa noortekohvikuga reede õhtul koos kohalike noortega. Kaks tiimi, Rannamõisa vs Eesti, katsusid jõudu mängus «Me armastame Jeesust» (telesaate «Me armastame Eestit» imitatsioon). Pingeline ja väga humoorikas võistlus lõppes Eesti võiduga.
Teet, kes oli reedel nii sünnipäevalaps kui ka võidutiimi liige, kommenteeris mängu: «Väga tore oli! Ka järgmine kord võiks osaleda!» Ta lisas, et tema arvates kõige raskemad ülesanded olid seotud kaasaegsete kristlike filmijuppide tundmisega ja arvutamine. Näiteks selline: Uue Testamendi raamatute arv jagatud arvuga, mitme kuu vanune oli Mooses, kui vaarao tütar ta leidis, korrutada arvuga, mitu korda käisid Joosua mehed ümber Jeeriko linna teisel päeval.
Noorteõhtul oli ka piiblitund, mis viidi läbi kuueliikmelistes gruppides. Kõik said ühe Pauluse kirja, kust pidi välja otsima ühiskondlikud probleemid ja nende lahendused. Selline Jumala sõna uurimine andis põneva ülevaate ja arusaama, et ka tänapäeval on täpselt samad probleemid.
Järgnev tegus päev vajalike juhtnööride ja õpetustega algas piiblikümblusega. Helen Kuldkepp avas Peetruse järgijaks kutsumise lugu Luuka 5:1–11. Alustekstist saab paremini aru, kui jätta meelde mõningad teadmised. Sealses kultuuris oli ka levinud teenetekultuur. Mõni aeg tagasi oli ju Jeesus Peetruse ämma parandanud. Seepärast oli Siimon avatud Jeesusele alistuma ja teda usaldama.
Laupäeval saime teada kristlase identiteedi kohta Kristiina Seppelilt ja Raul Suurvälilt. Vastus on lihtne: see, kes usub, tunnistab suuga ja kinnitab seda ristimisega, on Jumala laps ja sellest piisabki, et olla kristlane, sest «pole oluline, kes olen mina, vaid kes on Jeesus».
Sirli Lend pidas veel seminari teemal «Minu kutsumus» ja Joel Reinaru pani grupid unistama sellest, milline võiks olla ideaalne noortetöö meie koguduses ning millised oleksid esimesed sammud selle suunas liikumiseks.
Oluline on koos teiste kristlastega unistada oma koguduse noortetöö parandamisest ja üksteist julgustada, sest nii saame uusi ideid ja motiveerime kaastöölisi Jumala põllul. Ent tähtsam veel on palvetamine. Laagri lõpus tõmbas iga kogudus loosiga endale teise koguduse, kelle eest hakatakse palvetama – eestpalve koguduse. Hiljem saab näha, mida toredat Jumal selle läbi teeb.
Auli Marta Humal
