Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Julgus olla Kristuse tunnistaja on suur ülesanne

19.05.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Saarte praostkonna sinod peeti Sõrvemaal.

Saarte praostkonna sinodisaadikud alustasid suurematelt saartelt kokkutulnutena Salme rahvamaja saalis jumalateenistust kirikulauluga: «Truu ja ustav karja hoidja, kaitse oma kirikut! Vaenlased kõik ära võida, kes su rahvast põlanud. Nemad õelalt mässavad kõigest hingest vihkavad Sinu pärandit ja riiki. Tule, Jeesus võida kõiki!»

Laulu sõnad sobivad  iseloomustama neid meeleolusid ja teemasid, millest kõneldi lehekuu kolmandal päeval ühes Eesti läänepoolsematest vallakeskustest.

Rohkesti osavõtjaid

Jumalateenistuseks üles seatud altari ees teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Veiko Vihuri ja Anseküla koguduse õpetaja Anu Konks. Peapiiskopi kõne oli kantud möödunud hea karjase pühapäeva ja 2. Ajaraamatu 20. peatüki 12. salmist: «Meie Jumal, me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole.»

Peapiiskop võrdles kristlase kasvamist lapse arenguga, kes vajab eeskuju ehk karjast. «Meie silmad vaatavad lastena vanematele ja õpetajatele. Avastades loodud maailma, ei tea me sageli, mida peame tegema. Meie silmad vaatavad Hea Karjase Jeesuse Kristuse peale.» Kirikujuht rõhutas kõnes ka kuulekuse tähendust: «Kirik elab kuulekusest Kristusele, aga kuulekus juhib meid meeleparandusele.»

Andres Põder avaldas teenistuse lõppedes saarte rahva kirikusaadikute ees tunnustust, et kokku on tulnud sinoditele tavaks olevast enam osavõtjaid.

Vallavanem tunnustas

Salme vallavanem Kalmer Poopuu alustas tervitust sõnadega: «Anseküla kogudus on väike, aga tubli. See on kogudus, kellel ei ole keskuses kasutada oma kirikut. teenistusteks kasutatakse rahvamaja ühte ruumi, aga praegu ehitatakse endale oma kirikut endisest alevi katlamajast, kus on talgute korras tehtud ära juba palju tööd.»

Vallavanem pidas seda tõsiasja sümboolseks ja avaldas lootust, et koguduses saab olema samapalju hingesoojust kui varemal ajal toasooja.

Koguduse õpetaja Anu Konks juhatas sisse Sõrvemaa laste laulutervituse, kes oma etteaste lõpetasid Martin Körberi Ansekülas sündinud lauluga «Ma olen väike karjane».

Liikmeskond kahaneb

Õpetaja tundis heameelt, et Anseküla koguduse juures toimuva sinodi koosoleku alguses on lauluga meenutatud koguduse ajaloo tuntuimat vaimulikku. Anu Konks andis ühtlasi teada, et täitunud on Sõrve inimeste kauaaegne soov näha Kuressaare Kudjapäe kalmistul Martin Körberi haual väärikat mälestusristi. Koguduse ja Martin Körberi Seltsi eestvõttel kutsus ta kõiki osalema 10. juunil toimuval Saaremaa laulupäeval, mille raames hauatähis pühitsetakse.

Juhatades sisse praosti aastaaruannet, viitas Veiko Vihuri viiendat aastat ilmuvale ja sinodisaadikutele jagatud aastaraamatule, kus lisaks mitmele artiklile on ära trükitud ka  kohaliku kirikuelu ülevaade.

Kui seni on Lääne-Eesti saartel kirikud suutnud oma liikmeskonna enam vähem säilitada, siis peab siingi tõdema vähenemise ilminguid. Praost võrdles liikmeannetajate vähenemise hulka (-85) piltlikult ühe väiksema koguduse kadumisega. Seevastu on 69 inimese võrra tõusnud hääleõiguslike koguduseliikmete arv, seda võib seletada eelmisel aastal toimunud koguduse usaldusisikute valimisega.

Praost tõdes, et kõik muud arvulised näitajad on kogudustes veidi kahanenud. Kui liita saartel regulaarselt pühapäevastel jumalateenistustel osalejate keskmine arv, saame kokku 554 inimest. Kui võrrelda seda tulemust kahe maakonna (Saare ja Hiiu) elanike arvuga, saame teenistustel regulaarselt osalejate arvuks elanikkonna koguarvust veidi üle ühe protsendi.

Iseloomustamaks ühiskonna mõju laste- ja noortetööle, tsiteeris praost selle ala juhi Tiina Oolu kirjeldust: «Endiselt annab tunda ühiskonna negatiivne hoiak kirikuelu suhtes. Noored on siin eriti tundlikud. Vestlustest on selgunud, et enamik on kogenud koolikaaslaste võõrastavat ja kergelt põlastavat suhtumist oma usulistesse tõekspidamistesse. Seepärast on noortele väga vaja kiriku toetavat ja julgustavat suhtumist.»

Leeritöö vajab tähelepanu

Eelpool öeldu kinnituseks jagas praost muret ühiskonna vaenuliku suhtumise pärast usuga seonduvasse: «Alles täna hommikul võisime ajalehest (Postimees) lugeda, kuidas grupp kodanikke on pöördunud õiguskantsleri poole kirjaga, kus avaldatakse protesti kiriku liig suure mõju pärast koolides antava religiooniõpetuse küsimuses. See toimub olukorras, kus 95% koolides ei anta usu- või religiooniõpetust.»

Veiko Vihuri kutsus oma sõnavõtu lõpus pöörama tähelepanu nii koguduste sisemisele kasvamisele kui ka väljapoole suunatud evangelisatsioonile. Eriliselt rõhutas ta sellega seoses leeritöö kvaliteedi tõstmise vajadust.

Aruande kuulamisel tekkinud küsimuste hulgas jäi enim kõlama vaimulike ülekoormuse probleem. Praost nägi ühe lahendusena vabatahtlike misjonäride koolitamist ja läkitamist abiks koguduse vaimulikele.

Peapiiskop andis hiljem nõu, et selle eelduseks on leida igast praostkonnast vähemalt kaks motiveeritud sõnakuulutajat, keda oleks kirikul võimalik koolituse kaudu koguduste juurde vabatahtlike abilistena tagasi läkitada.

Praostkonna revisjonikomisjoni esimees Urmo Saks juhtis oma sõnavõtus eelkõneldu kontekstis tähelepanu koolituskulude väikesele kasutamisele. «Töötegijate vähesuse olukorras peaks koolitamist pidama vaimulikele lausa kohustuslikuks,» tõdes ta. Praostkonna 2005. a majandusaruande ja 2006. a eelarve otsustas sinod revisjonikomisjoni ettepanekul kinnitada. 

Ühendagem jõud

Oma sõnavõtus kiitis peapiiskop Saarte praosti ettekannet ja leidis selles mitu kokkupuutepunkti enda koostatud ülevaatega olukorrast kirikus.

Saarte rahva ees pidas ülemkarjane oluliseks pikemalt peatuda kiriku haldusküsimustel: «Uuenenud on kiriku usaldusisikute ring, loodetavasti on need inimesed täis indu ja ideid, kuidas oma piirkonnas kirikuelu paremini korraldada. Kirikuseadustikust tulenevalt puudutab kogudusi arengukavade koostamine. Millised on need ülesanded, eesmärgid ja võimalused kuulutada evangeeliumi, et Jumala sõna uuendav mõju saaks kiriku olukorda kardinaalselt muuta?

Isetegemine on alati kõige mugavam viis asju korraldada. Aga teha midagi koos on palju tähendusrikkam ja olulisem. Sama puudutab kogudusi. Kogudustes tehakse asju paljuski omaette ja nii tekib küsimus kiriku terviklikust toimimisest.

Peaksime endalt küsima, mida saaks teha iga kogudus ja praostkond selleks, et tuua näiteks noori  kiriku noortepäevadele. Meil tuleb leida tegevusvaldkonnad, kus saame jõudude ühendamisel olla märgatavad ka ühiskonnas.» Majandusprobleemidest kõneldes tõstis peapiiskop esile fakti, et esmakordselt ületas kõikide koguduste möödunud aasta käive 100 miljoni piiri.

Vajame aktiivi

Kokkuvõtteks leidis kirikujuht, et me ei ole enam olukorras, kus inimesed tulevad kiriku juurde ühiskonna mõjul. Olukord on selles mõttes sootuks vastupidine: «Kirik ise peab looma inimestele kodutunde. Peame julgema käest kinni võtta ka nendel, kes on võõrad. Tublide vaimulike kõrval peaksid koguduse liikmed ise olema palve- ja usuelus aktiivsed. Igas koguduses tuleb leida aktiiv, kes aitaks igal pühapäeval läbi viia jumalateenistust juhul, kui õpetaja ei jõua kõikides kohtades iga nädal teenistusi pidada. Julgus olla Kristuse tunnistaja on suur ülesanne.»

Lõpuks esitas Andres Põder sinodile läkitatud vaimulikele ja usaldusisikutele küsimuse laadis üleskutse: «Kas me ei suuda Kristuse väes ja armastusega surnud hingi üles äratada? Jumal ei taha meile iga päev laulvat revolutsiooni korraldada. Ta tahab, et me ka  ise midagi ära teeme. Vabas Eestis on meil palju võimalusi.»

Lõunapausijärgne aeg kulus jalutuskäiguks Anseküla koguduse uue kirikuhoone ehitusplatsile. 37 annetajaliikmega kogudus kohandab vabatahtlike jõuga sellel avaral mereäärsel maa-alal  kogudusele uut kodu. Kohalike suus varem tursakirikuks kutsutud hoonest kujuneb kogudusele päris oma kooskäimise koht, mille kiiremat valmimist on igaühel võimalik annetusega toetada.

Enne teeleasumist said kokkutulnud veel võimaluse peapiiskopilt küsida südamelähedasi ja olulisi küsimusi. Minnes jäi mõnegi hinges kõlama KLPR 163. laulu viimase salmi sõnad: «Palvele Sa väge saada, virgeiks valvajaiks meid tee. Nõtru võta kinnitada, küll siis käime sinu teed. Sõdi koguduse eest, võidu saame Sinu käest.»

Anti Toplaan,
Kuressaare koguduse õpetaja

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)