Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Juhatab ajalooalgete otsinguile

05.12.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Tarmo Kulmari teadlasehuvi hõlmab nii Vana-Hiinat, Peruud enne 1552. aastat kui ka Muinas-Eestit Põhjala kontekstis. Maailm avaneb, kui lähed seda avastama. Tõeline rännumees Tarmo Kulmar harjutab 3800 m kõrgusel jakiga sõitmist. Foto: Arho TuhkruJa palju muud. «Tõsilood muinasrahvastest» autor, Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse prof dr Tarmo Kulmar võtnud 32 teaduslikku artiklit viimaste aastate töödest, tõdedes, et maksab lõivu eesti lugejale aja eest, mil suunas töö vilja enam võõrkeelseisse teaduslikesse kanaleisse. Meeldiv on, et ka lühema akadeemilise ettevalmistusega lugeja saab tõsilugudest kergesti targemaks – tekst on väga ladusalt loetav.

Põnevamad teemad

Esieurooplase ja vanagermaanlase hinge- ja surnuusk ning animatismil põhinev maailmavaade puudutab seega ka praeguse Eesti ala asukaid. Pigem võiks arvata, et nii protoeuroopa substraat kui ka hilisemad indoeuroopa päritoluga assimilatsioonid nii eelajaloolisel kui ka ajaloolisel ajal asetavad eesti rahva küllaltki suurel määral indoeuroopa kultuuriruumi. (Lk 74)
Sama teema «Eesti muinas-usundi hingefenomenoloogia probleemid» võrdleb tänaste seisukohtadega Oskar Looritsa, Ivar Paulsoni, Matthias Johann Eiseni ja Uku Masingu muinasusundi hingeuurimise tulemeid.
Läänemeresoomlaste muistset taevast üliolendit on vaadeldud etnoloogilise, keeleteadusliku ja arheoloogilise ainese alusel. Nii saame teada, et soome-volga aegadest pärit sõna juma(l) on ilmsesti algselt tähendanud kaant, kattevarju, mille seest koorus välja taevane kaitsevaim, jumalus.
Baltimaile jõudes laenasid meie esivanemad kohalikust substraatsest keelekihist sõna taevas, mille tähenduses loodusnimi ja jumalus olid algselt ühendatud. Sõna taevas laenanud soomeugrilased hakkasid mõistete lahknedes sellega tähistama looduslikku taevast, jumi aga kujunes üliolendit e jumalat kätkevaks mõisteks.

Inkade riigist

Autor tutvustab muistsete inkade müüte, religioossete põhitekstide tähtsust totalitaarses riigis, toob näiteid Muinas-Peruust. Lugejat tutvustatakse rituaalteksti tõlkimisega, inkade tava- ja salakeelega.
Tekstide võrdlemise järeldused aitavad mõtestada ka lähemat ajalugu, näiteks salaliitude olemust ja usundiloolist tausta. Nii saame teada, et ka üliõpilaskorporatsioonid on kunagiste kultuslike salaliitude tänapäevaste oludega kohanenud järeltulijad.
Juune Holvandus

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)