Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Juhani Jaeger: õiged inimesed tehku vajalikke asju

22.06.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Juhani Jaeger otsib vastust küsimustele, kui ühtne on kirik ja kuidas rakendada inimesi õigetes ülesannetes. Erakogu
EELK XXVIII kirikukogu saadik, Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse esimees Juhani Jaeger otsib EELK toimiva struktuurimudeli väljatöötamisel vastust küsimusele, kas tegevused, millega oleme harjunud, on ka hädavajalikud, kas rollid, millega oleme end pärjanud, ei ole muutunud taagaks.

Konsistoorium on teinud Teile ülesandeks EELK toimiva struktuurimudeli väljatöötamise. Milles täpsemalt ülesanne seisneb ja millal peaks sellest kirikule reaalset kasu tulema?
Juhani Jaeger:
Kiriku haldussuutlikkus on teema, millele rõhusin juba 2009, kandideerides kirikukogu liikmeks. Olen rõõmus, et konsistoorium on küsimuse tõstatanud ning saame koostöös teemasse süveneda.
Kirik on eriline organisatsioon, kuna rajaneb meelsusel ja vabatahtlikkusel. Inimeste motivatsioon ning selle säilitamine ja kasvatamine on seetõttu määrava tähtsusega. Eelkõige tuleb kõrvaldada demotivaatorid.
Miski ei tapa motivatsiooni tõhusamalt kui tunne, et sinu töö on kasutu. Miski ei kuluta inimest rohkem kui tema sundimine loomuvastasesse rolli. On mõned võtmeküsimused, millele tuleb kiriku struktuuri vaagides vastata: kas tegevused, millega oleme harjunud, on ka hädavajalikud? Kas rollid, millega oleme end pärjanud, ei ole muutunud taagaks?
Sõnades on vastused siin üsna ühesed: tuleb teha olulist ja rakendada inimesi õigetes ülesannetes. Praktika on aga sageli teine: tublit koguduseõpetajat rakendatakse ka praostkonna nõukogus, akadeemilisel tööl ja lugematutes üldkiriklikes komisjonides. Nii kulutab süsteem inimest. Väide «Meil on ju vähe inimesi!» ei ole vabandus. Tuleb hoopis küsida, kas meil peab olema nii palju ameteid.
Struktuuriga paralleelselt toimub ka EELK arengukava 2007–2017 ülevaatamine. Lihtsustatult öeldes on eesmärk järgmine: õiged inimesed vajalikke asju tegema.
Kas olemasolev EELK arengukava jäi ajale jalgu? Kehtiva ja nüüd muutmist läbiva arengukava koostamise projektijuhina on Teil kindlasti sõna kaasa öelda.
Kehtiv arengukava dokument on oma aja laps. EELK-le oli suureks murranguks juba ainuüksi fakt, et selline projekt algatati ning kogudused, kirikuvalitsus ja asutused suunati omavahel suhtlema ja tulevikuplaane tegema. Iga uus asi on alguses harjumatu. Kas või see, et tuleviku planeerimisel peab tahes-tahtmata võtma enesele kohustusi ja seadma eesmärke, mis nõuavad senisest suuremat pingutust.
Kuigi kirikurahval on alati jagunud ideid, kaasneb nendega paraku hirm ebaõnnestuda. Olemasoleva arengukava puhul on see hirm väljendunud terve hulga väikeste eesmärkide seadmises, mille tagajärjeks on arengukava vähene foku­seeritus. Kui eesmärgid on hägused, tõusevad fookusesse tegevused, sest nad on olemuselt selgemapiirilised.
Praegu on arengukava tegevustest täidetud 88%. See on hea. Samas on eesmärgid jagunenud üheksa valdkonna vahel, mis ei saa olla ega olegi võrdselt olulised. Puudub isegi mõistlik võimalus hinnata, kui kaugel me eesmärkide täitmisega oleme.
Muutmisprotsessi käigus on esimene eesmärk eraldada terad sõkaldest – näidata, mis on kõigest kõige olulisem. Kui arengukavaga on elatud juba kolm aastat, on inimestes kindlasti ka suurem julgus olla enese ja teiste suhtes nõudlik ning seada kõrgeid eesmärke. Sõltumata sellest, kas ja kuidas arengukavas seatud eesmärke muudetakse, jääb aga põhiküsimuseks töö kiriku seitsme põhiväärtusega – piibellike hoiakutega, mis on kirikutöös läbivalt olulised.
Võiks teha katse ja paluda järgneval kolmel aastal igal hommikul ka selle eest, kuidas olla oma elus püham, hoolivam, aktiivsem, avatum jne. Nõnda toimides on meie ümber kolme aasta pärast palju rohkem aktiivseid kristlasi. Püha vaim tegutseb. Nelipühajärgseil nädalail ei saagi teisiti mõelda.
Juhatuseesimeeste suurema kaasatuse tarvis kirikuelu juhtimisel on peetud mitmel aastal EELK koguduste juhatuseesimeeste kokkutulekut, mille korraldustoimkonnas osalete. Kuidas on kokku seatud 14.–16. oktoobrini Nelijärvel peetava IV kokkutuleku päevakava?
Seekordne kokkusaamine kannab pealkirja «Meie kirik – mis on õhus?». Selle ühine nimetaja võiks olla «ühtsus». Kui üksmeelsed oleme kogudusetöös? Kui ühtne on kirik tervikuna? Kas me teame, kuidas naaberkogudusel läheb? Kas me teame, mis on õhus? Sellest tulenevalt on valitud ka konverentsi ettekanded.
Õpetaja dr Urmas Petti teeb akadeemilise ettekande kristliku koguduse väljakujunemisest. Teame ju ajaloost varakristlikku liikumist, mis arenes riigiga põimunud kõrgkirikuks ning sealt edasi tänapäeva vabaühenduslikeks kogudusteks, kus vastutus lasub nii vaimulikul kui ka igal koguduseliikmel.
Teine suurem ettekanne keskendub konstruktiivse tagasiside saamisele ühiskonnalt. Sotsioloog Andrus Saar kõneleb teemal «Religiooni roll Eesti ühiskonnas». Nagu eelmistel aastatel on selgi korral kavas töötoad, samuti ettekanded Kiriku Varahalduse ja EELK hoiu-laenuühistu juhtidelt. Oma osavõttu on lubanud ka kultuuriminister Rein Lang.
Miks peaks juhatuseesimees sellel kokkutulekul kindlasti osalema?
Erinevalt koguduseõpetajatest, kelle vaimuliku staatus on üldjuhul eluaegne, on juhatuseesimees valitav ja ajutine amet. Kirikutöö on aga spetsiifiline ja oskusteabe edasiandmine seetõttu oluline.
Juhatuseesimeeste kokkutulek on ainus kiriklik üritus, mis täidab selles osas nõukoja või koostöökogu funktsiooni. See on koht, kus sarnaste ülesannete ja probleemidega inimesed saavad jagada mõtteid, olla osaduses ja tuua oma kodukogudusse uusi ideid.
Sirje Semm

EELK koguduste juhatuseesimeeste konverentsid
I – peeti 29.–30. märtsil 2008 Tartu praostkonnas. Aasta juhatuse­esimeheks valiti Agu Kaljuste Hageri kogudusest.
II – peeti 23.–25. oktoobril 2009 Pärnu praostkonnas. Aasta juhatuseesimeheks valiti Tiina Võsu Lääne-Nigula kogudusest.
III – peeti 15.–17. oktoobril 2010 Lääne praostkonnas. Aasta juhatuseesimeheks valiti Kunnar Keres Mõisaküla kogudusest.
IV toimub 14.–16. oktoobril Järva praostkonnas Nelijärvel. Registreerimine algab 1. augustil.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)