Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Jõululaps toob valguse ja tõe

23.12.2009 | | Rubriik: Jutlus

Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailma teinud, kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas.
Hb 1:1–3

Piibel algab sõnadega «Alguses lõi Jumal taeva ja maa» ja lõpus on sõnad «Tule, Issand Jeesus».
Tänases kirjakohas on koos maailma loomine ja lunastamine. Jumala Poja sünd, elu maa peal, kannatused, surm ja ülestõusmine.
Jõulud on Jumala Poja sündimise pühad. Me ootame ja tähistame neid. Igal asjal on mitu tahku, otsekui mitu liini. Nii ka jõuludel.
Igal advendipühapäeval süütame küünla, laulame jõululaule, valmistame kingitusi. Koristame oma kodu, katame laua, ootame lähedasi. Käime kirikus. Päevad on täis tegutsemisi ja ruttamist.
Väljaspool kodu käib pöörase tempoga elu: jõululaadad, kontserdid, pakkumised – üks ahvatlevam kui teine. Võid astuda sellele karussellile või vaadata kõrvalt. Puutumata ei jää keegi. Turg tungib ka koju.
Pime, porine ja külm aeg rusub. Meis kõigis on igatsus valguse, puhtuse ja soojuse järele. Nagu ka see seletamatu igatsus, mis ikka ja uuesti igal aastal jõuludega kaasneb. Soov kogeda puhtust, valgust ja soojust viib meid kirikusse.
Kuula! Jumal räägib inimesega Poja kaudu. Kuulame jõuluevangeeliumi, laulame armsaid laule.
«Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.» (Lk 2:10–11) Päästja. Millest? Nii paljust tahaks pääseda. Ahistusest, hirmust, murest. Vahel tahaks pääseda lausa iseendast. Surutisest. Kas või hetkekski, siin, kirikus.
Kuula! Jumal annab enamat; annab oma Poja, kes on Tema kirkuse kiirgus ja Tema olemuse kuju, kes kannab kõiksust oma väe sõnaga. Seega kannab meist igaüht oma väe sõnaga. Täna ütleb see sõna: «Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt» (Js 43:1).
Alata saab iseendast. Lase valgus ja soojus oma hinge. Jumalat ei saa ratsionaalselt ära seletada. Ja kas on vajagi? Ta on Looja, Lunastaja ja Pühitseja. Anna ennast üle ja võta vastu suurim jõulukingitus: Kristuse sünd sinu südamesse. Lase süda ja kogu olemine täituda tänulikkusega suurima jõulukingituse eest, mille osaliseks oled saanud. Mine teele koos Jumalaga, sest jõululaps, kes su südamesse sünnib, toob valguse ja tõe. Ja tõde teeb vabaks. Vaimulikku teekonda ei käida ettekirjutustes, vaid Jumalas.
Rabindranath Tagore ütleb raamatus «Hinge sosistused»: «Inimene igatseb jõuda sellesse sisemisse regiooni, kus ta võib seista oma tervikluses, ja mitte sinna, kus lõputus jadas lüli laotakse kokku lüliga asjade ning sündmuste ahelaks.
Meie elu saavutab oma kõrgeima hetke, kui võib külalislahkelt võtta vastu meie Jumala. Meie elame Jumala maailmas ja unustame tema enese, sest see, kes alati ainult võtab vastu, ilma ise andmata, ei leia iial tõde. Meie sarnaneme kõrvele, mis võtab vastu vihma, andmata selle eest vilja. Jumal annab meile oma maailma ja alles sellega, et pakume oma maailma Jumalale, teeme enese omaks tema anni.»
Sama mõte Augustinuse sõnadega: «Sina õhutad, et ta Sind kiites rõõmu tunneks, kuna oled meid teinud enda jaoks. Ja rahutu on meie süda, kuni ta ei puhka Sinus.» («Pihtimused»)
Piibel räägib Jumala õiglusest ja pühadusest, Ta igavesest hoolitsusest ja kaastundest ning jumalikust päästmisplaanist, mis teostus Jeesuses Kristuses.
Jeesuse Kristuse isiku näol sai Jumal üheks meie seast, Ta sai osa inimeseks olemisest, Ta ilmutas täielikku headust ja tõde, sai Päästjaks. Jeesus tuli, et me võiksime igavese Jumalaga isiklikku osadust kogeda.
Jõulud on ülistamise aeg. Avagem oma südamed ja mõistus, et võiksime taas seda ajaloo momenti läbi elada, mil Jumal sai lihaks ja tuli meie keskele elama. «Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõtt» (Jh 1:14).
Palugem: Kõigeväeline Jumal, armas taevane Isa, valgustagu Su tõde sel jõuluajal me südameid ja mõistust ja andku meile uus arusaam tõelisest vabadusest, mida Sa maailmale pakud. Anna meile alandlikud südamed, et me vastaksime Sulle armastusega kui Sa Jeesus-lapses ilmud. Aamen.
Õnnistatud jõulupühi!


Lea Heinaste,
Järva-Peetri koguduse õpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)