Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jõulukuu kirikupühi

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

Detsember on meie jaoks jõulukuu ja pühadeks ettevalmistav advendiaeg. 

Ilmselt suure jõulukesksuse tõttu on sageli muud detsembrisse jäävad kirikupühad teenimatult tagaplaanile taandunud. Täna pöörame neile tähelepanu. Olulistest detsembrikuu pühadest on seljataga juba nigulapäev, mis oli 6. detsembril ja mil mõeldi pühale Nikolausele.

Ees ootavad aga mitmed olulised tähtpäevad. Kirikus tähistatakse pühakute surmapäevi, sest surm tähendab sihile jõudmist. Sageli oli nende lõpp ka kole märtrisurm, kuid just see osutas pühaku usu tugevusele. Meil on õppida pühakute elust nii mõndagi.

13. detsember: Lucia, märter Sürakuusas, luutsinapäev

Püha Lucia on Põhjamaades austatud pühak. Tema mälestuspäeval meenutatakse neitsit, kes tõi hea tahte valguse aasta kõige pimedamasse aega. Lucia suri aastal 304. Ta keeldus pealesurutud abielust, sest tahtis pühenduda ligimesearmastusele. Abielust keeldumise pärast piinati teda rängalt. Tal rebiti silmad peast, seetõttu peetakse Luciat pimedate ja silmahaigete pühakuks. 

21. detsember: apostel Tooma päev ehk toomapäev

Uskmatu Toomas. Gerrit van Honthorst, 17. saj. Repro.

Toomas oli üks Jeesuse jüngritest, kes kahtles Jeesuse ülestõusmises, mispeale Jeesus ilmutas end talle. Toomas viis evangeeliumi Indiasse. 

24.–26. detsember: jõulupühad, Kristuse sündimine

Jeesus-lapse sündi Petlemma laudas markeeritakse tänapäeval jõulusõimedega. Endel Apsalon.

Detsembri suurimad pühad on Kristuse sündimise pühad. Eestlaste seas on kujunenud olulisimaks jõuluõhtu 24. detsembril. Kiriku traditsioonis on juutlusest mõjutatuna kalendripäeva vahetumine päikeseloojanguga. Suurtel pühadel peetakse sel puhul kiriku vigiilia, millega astutakse pühadesse. Kristuse sündimise püha on 25. detsembril. Vana traditsiooni kohaselt peetakse suurpühi mitu päeva ja nii tähistatakse ka 26. detsembrit jõulupühana.

26. detsember: esimärter Stefanuse päev ehk tehvanipäev

Kristlaskonna esimeseks märtriks peetakse püha Stefanust. Teda süüdistati, samuti nagu Jeesust, jumalapilkes ja templi teotamises. Stefanus vangistati ja visati kividega surnuks oletatavasti umbes 33.–37. aasta vahel.

27. detsember: apostel ja evangelist Johannese päev ehk johannesepäev 

Evangelist Johannes (fragment) Vassili Blažennõi katedraalis Moskvas. Kaido Soom.

Johannes oli üks Jeesuse jüngritest ning kiriku traditsioon peab teda Johannese evangeeliumi ja kirjade ning ilmutusraamatu autoriks. Johannest peetakse teoloogide ja kirjutajate kaitsepühakuks. 

28. detsember: süütalastepäev

Stseen süütute laste tapmisest Sagrada Família kiriku portaalilt Barcelonas (arhitekt Antoni Gaudí). Kaido Soom.

Süütalastepäeval meenutatakse genotsiidi, mille käigus Heroodes tappis Petlemmas ja selle ümbruses kaheaastased ja nooremad poisslapsed. Joosep, Maarja ja Jeesus-laps aga põgenesid Egiptusesse. Süütalastepäev tuletab meelde, et usu juurde kuuluvad ka märterlus ja tagakius.

31. detsember: vana-aasta

Aasta viimase päeva õhtul meenutatakse paavst Silvesterit, kes suri 31. detsembril 335. Mitmed legendid kõnelevad, et ta mõjutas keiser Konstantinust pöörduma ristiusku ja seeläbi aitas kaasa ristiusu saamisele riigiusuks.

Kaido Soom,

Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud