Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jõulud poliitikaga või ilma?

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /

Merillelt50
Merille Hommik

Kahel moel on jõulud kõigile ühtmoodi. Jõulude ajal ollakse koos lähedastega ning midagi sotsiaalset ollakse või tehakse jõulude ajal kindlasti ka. Sotsiaalse all pean silmas heategevus- ja annetuskampaaniaid, kaubanduses jõulukampaaniaid – eripakkumisi ja allahindlusi, jõulukontserte, -laatasid ja -tegevusi Raekoja platsil, jõulude pidamist igas võimalikus kohas, kus inimesed tegutsevad: poes, lasteaias, koolis, töökohal, maal ja linnas.
Niivõrd, kuivõrd jõulupuud ja -kaunistused on sul mitte toas, vaid aias ja maja välisfassaadil, on needki olemuslikult juba sotsiaalsed ehk enam mitte ainult lähedastega ja lähedastele. Nii mõeldes on aknalaud piir „era-“ ja „sotsiaalse“ vahel, kuna sellel asetsev (nt küünal) paistab ühtaegu nii tuppa kui õue. Valgus aknalaual on nii lähedastele kui ka möödujatele.
Detsembri alguses küsisin riigiteaduste tudengitelt, mida jõulud neile tähendavad. Küsitluses eristasin nelja võimalikku tähendust: lähedastega koosolemine, sotsiaalsed jõulud, kristlikud-kiriklikud jõulud ja poliitilised jõulud.
Nii lähenedes küsisin: 1) mis tähendus on jõuludel nende jaoks; 2) kas jõulude ajal lähedastega koos olles on tõenäoline, et jutuks tuleb ka poliitika ning kui tuleb, siis mis on need poliitikaga seotud teemad, milles ollakse sama või eri meelt ning millist taktikat nad kasutavad „konfliktse poliitilise küsimuse“ puhul (kas algatavad teema ise, püüavad teemat vältida, küsivad vastaspoolelt täpsustavaid küsimusi, püüavad leida eri seisukohtade vahel konsensust või teevad kõik, et väitlust võita).
Küsitlusele vastas 51 tudengit, kellest kõik peale ühe pidasid jõule lähedastega koosolemise ajaks ning vaid paar jätsid mainimata jõuludega seonduvaid sotsiaalseid üritusi ja tegevusi. Umbes kolmandik seostas jõule moel või teisel kiriku („käime ka kirikus“) või kristlusega. Mõneti üllatavalt aga ütlesid kõik, et poliitikaga seotud teemad tulevad jõulude ajal ikka jutuks.
Kui nii, siis jõulud võivad olla kristlikud, ent poliitilised on nad kindla peale. Ehk on võimalik veeta jõulud nii, et Jeesusest ei räägita, ent pea võimatu on, et ei räägita ühestki poliitikaga seotud teemast.
Küsitlus näitas, et poliitilistes küsimustes on lähedaste ringid üsna erinevad – kui ühe pere ringis ollakse seksuaalvähemuste, pensioni teise samba, kanepi legaliseerimise, kliima soojenemise, loomade õiguste, taimetoitluse, pagulaste, apteegireformi, e-valimiste, reformierakonna või EKRE osas eri meelt, siis mõnes teises perekonnas ollakse samade erakondade ja teemade puhul ühel meelel.
Samas leidub pea igas lähedaste ringis ka üks või mitu sellist poliitikaga seotud teemat, milles ollakse ka eri meelt. Sellistel juhtudel eelistavad noored enamasti kas konfliktseid teemasid vältida (ise neid ei tõstataks) või käsitleda neid diplomaatiliselt. Ent minu küsitlusandmete põhjal oli vaid mõni üksik noor, kes jõululauas ise konfliktse poliitilise teema tõstataks, ning sama vähe oli ka neid, kes jääksid päris vait siis, kui jõululauas esitatakse tundlikul poliitilisel teemal seisukoht, mida nad ei jaga.
Mõned aastad tagasi võib-olla püüti „tundlikke poliitilisi teemasid“ lähedaste ringis vältida, ent praegu tuleb teha sihiteadlik pingutus selleks, et poliitikast jõululauas hoiduda.
Aasta tagasi kirjutas Neeme Raud artikli „Kuidas jõuluajal kodurahu säilitada?“ (Postimees, 21.12.2018), milles ta küsis neljalt eksperdilt soovitusi puhkudeks, mida teha siis, kui jõuluajal tõuseb pereringis poliitiline teema ning see toob kaasa konflikti. Üks psühholoog soovitas leppida omavahel kokku, et jõuluajal poliitikast me ei räägi ning see, kes reegli vastu eksib, kas sööb ära ühe verivorsti või teeb kakskümmend kükki. Soovitust võib arvustada, et nii jäävad pikalt kõnelema need, kellele verivorst maitseb või keda paarkümmend kükki ei masenda, ent teema ise pole nali.
Novembris 2019 ilmus Oxfordi kirjastuses Robert Talisse raamat „Overdoing democracy“, mis käsitleb „poliitikat lähedaste ringis“, küll mitte jõulude, vaid tänupühade kontekstis, mis on Ameerika Ühendriikides jõuludest olulisem sugulaste ja lähedastega kokkusaamise aeg.
Talisse tõdeb, et on tekkinud arusaam, et demokraatias ja poliitikas on nüüd ja kohe nii palju kaalul, et poliitikat tuleb ajada igal võimalikul juhul ning kui vaja, siis minna tülli ka lähedaste ja perega. Ta väidab, et demokraatia kaitsmisega ja poliitika tegemisega on mindud liiga kaugele, ning soovitab lähedastega koosolemise pühadel poliitikast hoiduda.
Kui jõululauas peaks tekkima ebamugav vaikus, siis võiks ju rääkida ka teemal, millest igapäevaselt ei räägi. Näiteks …
Kilp,Alar2015

 

 

 

 
Alar Kilp,
kolumnist