Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jõhvi Mihkli kogudus sai nimepäeval endale lipu

05.10.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Lipu üks pool on sinine, sümboliseerides taevast ja Kristuse tarkust.Lipu teine pool on punane, mis on peaingel Miikaeli tunnusvärv.
Koguduse nimepäeva õhtul, 29. septembril pühitses Jõhvi koguduse õpetaja praost Peeter Kaldur Jõhvi Mihkli koguduse lipu.

Et päeval toimus koguduse saalis praostkonna vaimulike konverents, osalesid pidulikul jumalateenistusel ka praostkonna vaimulikud ja külalised Kaliforniast. Sõnalise osaga teenis õpetaja Peeter Kaldur, orelil abiorganist Inna Badina.
Meeldivaks traditsiooniks on saanud tänukirjade üleandmine suviti kirikuvalves olnud koguduseliikmetele ja kirikuvanematele. Seekord oli neid kokku 17. On tähelepanuväärne, et koguduse õpetaja eestvõttel on meie kirik olnud avatud juba aastakümneid enne teeliste kirikute programmi tulekut. 
Idee koguduse lipu kasutussevõtmisest oli õhus juba mõni aasta, kuid sai kindla otsuse pärast möödunud aastal tähistatud mihklipäeva. Siis oli samuti koguduse elus tähtis sündmus – piiskop Einar Soone pühitses kogudusele EELK lipu. Nii saigi loomulikuks jätkuks koguduse oma lipu tellimine.
Heraldik Tiit Saare esitas juhatusele kaks kavandit, millest valiti välja meelepärasem. Tiit Saare on 2010. aasta õpetaja tiitliga pärjatud Mäetaguse põhikooli õpetaja ning mitme heraldikateose autor.
Aastatepikkuse hea koostöö märgiks Kuremäe kloostri ja õpetaja vahel valmistasid nunnad käsitööna kauni narmastega siidlipu. Peenesse tikandisse on kätketud nunnade palve ja tänu meie õpetajale ja kogudusele.
Lipu üks pool on sinine ja teine punane, mis on peaingel Miikaeli tunnusvärv. Tsistertslaste ordu vapilt pärinevad peapaela värvid viitavad Jõhvi kiriku rajamisele. Sinine sümboliseerib taevast ja Kristuse tarkust. Kaheteistkümnest pilvest koosnevas raamistuses avanenud taevas on kuldsetest päikesekiirtest ümbritsetud must ladina rist, mis meenutab Kristuse ristisurma ja ülestõusmist.
Anneli Lein

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)