Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Jõhvi kirikus tutvustatakse Aksel Kallase elu ja loomingut

21.10.2020 | | Rubriik: Persoon minevikust
Jõhvi kirikus on üles seatud näitus Aksel Kallase elust ja loomingust. Anneli Lein.

Jõhvi Mihkli kirikus avati mihk­lipäeval näitus „Meenu­tades õpetaja Aksel Kallast“. 

Näitus on pühendatud õp Kallase 130. sünniaastapäevale ja väljapanekuga anname üle­vaate tema elust ja tege­vusest. 

Näituse koostamisel on kasutatud rahvusarhiivi, EELK konsistooriumi, Jõhvi Mihkli koguduse ning Anneli Leini erakogu materjale. Näituse on koostanud Jõhvi koguduse assistent-arhivaar Anneli Lein, kujundanud Meelis Lein.

Erinevad elukohad

Aksel (Axel) Kallas sündis 15. juunil (ukj) 1890. aastal Rõu­ge kirikumõisas. Tema isa Rudolf Kallas oli Eesti vai­mu­lik, teoloog, pedagoog, kul­tuu­riloolane ja rahvusliku lii­ku­mise tegelane, kes 1884. a õn­­nis­tas Otepää kirikus Eesti Üli­õpi­laste Seltsi sinimustvalge lipu. 

Ema Ida Kallas (snd Bernhof) oli baltisaksa kaup­mehe tütar. 

Lell Oskar Kallas oli rah­va­luuleteadlane ja diplomaat, lellenaine Aino Kallas Soome kirjanik, esseist ja kriitik. 

Aastal 1902 valiti Rudolf Kallas Peterburi Jaani kogu­duse õpetajaks ning pere kolis Peterburgi. Aksel Kallasel oli kolm õde ja kaks venda. Aas­tatel 1910–1915 õppis Aksel Tar­tu ülikoolis usuteadust. Oli Korp! Sakala liige. Sooritas kon­sistooriumile pro venia concionande et pro ministerio ek­samid 1915. a septembris. 

Prooviaastatel teenis Keila koguduses õpetaja Jakob Ku­ke ning Kose koguduses õpe­taja Harald Põllu juures. 1916. a lõpus valiti Paistu koguduse õpetajaks. Kolm aastat hiljem, 17. septembril 1919 valiti Aksel Jõhvi koguduse õpetajaks. Vabadussõja ajal oli Narva frondil sõjaväeõpetaja. 1919 oli Võru haiglas kaplan ning 2. di­viisi väliõpetaja.

Aksel Kallas abiellus 1920. aas­ta mais Hilda Auguste Ki­ka­­sega, kes töötas Pääsküla van­­gilaagri soetõve haiglas ha­las­tajaõena. Kolides Jõhvi ela­ma, põetas Hilda tüüfusesse hai­gestunud sõjapõgenikke, kes olid koguduse majadesse pai­­gutatud. Epideemia taga­jär­jel suri ka paarsada koha­lik­ku ela­nikku. Nii Hilda kui Ak­sel Kallas põdesid tüüfust aas­tal 1919. Nad küll paranesid, kuid põetud haigus nõrgestas tervist.

20. mail 1920 introdutseeris piiskop Jakob Kukk Jõhvi kiri­kus õp Kallase, assisteerisid õpe­tajad Paul Voldemar Kuu­sik ja Georg Rosenberg. Jõhvi koguduseelu aktiviseerus, õp Kallase jutlused tõid rahva kirikusse.

Aksel Kallas valiti 1920. a I rii­gikogu saadikuks Kristliku Rah­va­erakonna nimekirjas.

Noorelt lahkunud

23. jaanuaril 1921 sündis Kalla­­se perre poeg Rudolf Gottfried Hinno. Ema Hilda suri järgmi­sel päeval pärast sünnitust. Pärast abikaasa surma õp Kallase tervis halvenes ning ta soovis siirduda Rõuge kogudusse, andes nõusoleku valida end Rõuge õpetajaks. 

Jõhvi koguduse esinduse palvel jätkas ta siiski Jõhvi õpetajana ning kinnitati Rõuge õpetajaks alles 1. juunil 1921. Jõhvi koguduse köstri Söödi meenutustest võib lugeda, et jutluste kvaliteet halvenes ning õpetaja kasutas sageli morfiini. Rõuges sai Aksel Kallas vaid paar jutlust pidada, elas põhiliselt Tartus ja Tallinnas. Ta sõitis Berliini ravile, kus suri 31-aastasena 4. aprillil 1922. Ta on maetud Tartu Raadi (Maar­ja) kalmistule isa kõr­vale. Lei­na­­talitused toi­mu­sid Tallinna Kaar­li kirikus ning Rõu­ge kirikus. 

Aksel Kallase poeg Hinno jäi Oskar ja Aino Kallase kasva­tada. Hinno Kal­las õppis Tar­tus Treffne­ri güm­naa­siu­mis. Kuna tema vanaisa pü­hitses Otepää ki­ri­kus EÜSi sini­mustvalge li­pu, oli pühade ajal just lapselapse auülesandeks aulasse lipu sissetoomine. Hinno Kallas oli andekas eriti reaalainetes ning koolikaas­las­te seas autoriteetne. Üllatuseks võttis 1941. aastal koos puna­armeelastega sõna kooli aulas toimunud vabatahtlike värbamise miitingul. Aastal 1942 ilmus ta Tartu ülikooli vastuvõtukomisjoni ette juba Saksa mundris. 

Hinno Kallas sooritas oma korteris enesetapu 1943. aastal (hammustades tsüankaaliumi ampulli). Ta maeti isa ja vanaisa kõrvale Raadi kalmistule. 

Loojana aktiivne

Aksel Kallase loomingut, mis on näha ka näitusel kirikus, on oluliselt mõjutanud isa ja vendade-õdede surm ning Eesti Vabadussõjas langenud sõjamehed. Traagiliselt mõjus talle abikaasa surm pärast sünnitust. Ta on loonud ja tõlkinud saksakeelset luulet. 

Aksel Kallase loomingut si­sal­dab kiriku laulu- ja palve­raamat (1991): „Kui südant piinab valu“, „Ärka, süda, vaim ja mõte“, „Su ette, vägev Elulooja“, „Siimon Joona, täna mulle vastus anna“.

Lisaks on kasutatud Aksel Kallase luulet erinevates noor­te- ja lastelaulikutes, Ees­ti Kaitseväe laulu- ja palve­raa­ma­tus (1997) ning aas­tal 1988 konsistooriumi väl­ja­antud lau­li­kus „Leina- ja lohu­tus­laule“. 

Jõhvi koguduse kalmistu­pü­hadel ja leeripühadel kasutas õp Aksel Kallas alati oma loo­mingut, koostades ja välja an­des spetsiaalsed laululehed, mis on säilinud Jõhvi koguduse arhiivis. 

Anneli Lein

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)