Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Johannese auks pühitsetud kirikud

22.06.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Harju-Jaani kirik ja õpetaja Jaan Nuga on oma nimed saanud Ristija Johannese auks. Arhiiv

Jaanipäeval tähistab kirik Ristija Johannese sünnipäeva, keda tunneme pühakirjast meeleparandusele kutsujana, et valmistada teed Jumala Pojale. Ta oli teerajaja, ent kui tuli temast suurem, siis pidi Johannes taanduma.

Eestimaa luterlikest kirikutest kannavad meie kiriku teatmiku andmeil 14 kirikut Johannese või siis eestipäraselt Jaani nime: Harju-Jaani, Järva-Jaani, Kanepi, Kärdla, Lüganuse, Tartu Jaani, Kullamaa, Viljandi Jaani, Haapsalu Jaani, Tallinna Jaani, Taagepera, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Saaremaa Jaani.

Evangelist Johannese auks
Evangelist ja apostel Johannesele, kelle nimepäeva peame 27. detsembril, on kirikuist pühitsetud Haapsalu Jaani, Tallinna Jaani ja Taagepera. Kullamaa kirik sai oma nime mõlemalt pühalt Johanneselt.
Mõne kiriku puhul on teated segased, näiteks pole õpetaja Kristi Sääse andmeil teada, kumba Johannese nime kannab Suure-Jaani kirik. Viljandi Jaani puhul kõneleb koguduse õpetaja Marko Tiitus evangelisti kasuks, ent kultuurimälestiste riiklikus registris seisab, et 15. sajandil rajatud frantsiskaanlaste kloostrikirik, mis 17. sajandil rekonstrueeriti linnakirikuks, pühitseti Ristija Johannese auks.
Ebaselge on ka Kolga-Jaani kiriku lugu: mainitud on Ristijat Johannest ja 20. märtsil 1393 märtrina Moldawi jõkke uputatud Johannes Nepomuki nime. Koguduse kodulehe andmeil kannab enam levinud arusaama järgi kirik siiski evangelist Johannese nime.
Õpetaja Veiko Vihuri teatel pole Saaremaa Jaani kirik seotud ei Ristija ega evagelisti, vaid hoopis Aleksandria patriarhi Püha Johannes Armulisega (srn 620). «Kuna Johannes Armuline (ka Almuseandja) tegi vaestele palju head, Saaremaa Jaani kiriku eelkäijaks oli aga keskaeg­ne leprosooriumi (pidalitõbiste varjupaiga) kabel, siis teatav loogika on nimipühaku valikus küll. Kas see tõele vastab, ei tea,» ütles Vihuri.

Ristija Johannese auks
Kindlalt Ristijale Johannesele pühitsetud kirikuid on Eestimaal seitse: Harju-Jaani, Järva-Jaani, Kanepi, Kärdla, Lüganuse, Tartu Jaani ja Kullamaa.
Koguduse nimepäeva tähistatakse erinevalt. Mõnel pool ei pöörata sellele tähelepanu, aga näiteks Lüganuse kirikus on see diakon Tõnis Tamme sõnul alati tähtis olnud: «Pühitseme missat, toome oma transpordiga kohale külalisi ning pärast veedame aega ühises kohvilauas.»
Järva-Jaanis pole konkreetseid traditsioone kiriku nimepäevaga, sest sellel päeval on olnud tavaliselt surnuaiapüha. «Viimased aastad oleme surnuaiapüha tähistamas juunikuu viimasel pühapäeval ja seoses kihelkonnapäevadega ning suurte ehitustööde lõpetamisega kirikus oleme saanud nüüd ka jaanipäevale planeerida Taizé palvusi, kontserte või siis pidulikke jumalateenistusi. Sellel aastal midagi kavas ei ole,» lausus õpetaja Katrin-Helena Melder.
Surnuaiapühasid peetakse, nagu üle Eestimaa paljudes kogudustes, ka Kärdlas ja Kanepis. Kuna Kanepi kirik pühitseti 28. augustil 1810 (võimalik seos Ristija Johannese surmapäevaga 29. augustil), siis on kiriku sünnipäeva tähistatud augustikuu lõpus. «Jaanipäeval oleme toimetanud kirikus ristimistalitusi, kui soovijaid on,» jagas õpetaja Margit Lail.

Sümboolika
Ristijale Johannesele viitab eelkõige Kristus kui Jumala Tall, sest Johannese evangeeliumis tunnistas Ristija: «Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu» (Jh 1:29). Veel on peetud teerajaja sümboliks ristimisnõud, loomanahast tuunikat, pilliroost risti, meekärge ja tema maharaiutud pead vaagnal.
Jumala Talle sümbolit kohtame Harju-Jaani kiriku fassaadil ja Kärdla kiriku altarilinal, mis valmis viis-kuus aastat tagasi. Järva-Jaani kirikule valati 2011. aastal Saksamaal Gescheri valukojas Ristija Johannese reljeefiga väike tornikell, kus Ristija vasakul käel on lambatall ja parema käega osutab ta talle suunas, kutsudes vaatama Kristusele, kes on toonud meile lunastuse patust, surmast ja kurjuse väest ning kes kingib uue elu. Kella löögirandil on pühendustekst: Olen valatud Järva-Jaani Ristija Johannese kirikule AD 2011 ja Johanneseks nimetatud.
Kujuna näeme Ristijat Johannest Järva-Jaani kiriku kantslil. Lüganuse kirikus on sisustus tulekahjudes hävinud, alles on vana maal altari ja kantsliga, kus on äratuntav ka Ristija Johannes.

Tornimesi
Seoses Järva-Jaani kirikutorni restaureerimisega saadi sealkandis osa erilisest leiust, mis viitab samuti Ristijale Johannesele. 13. mail 2014 avasid Sulev Mahlakas ja Valeri Gnedkov ühe väikese nurgatorni ja leidsid sealt mesilaste mahajäetud pesa, milles oli rikkalik saak. Piiblilugudest teame, kuidas Ristija Johannes, Jeesuse eelkäija, toitus kõrbes elades metsmeest ja rohutirtsudest.
«Selline leid oli otsekui taeva kingitus ja kandis endas Jumala hoolimise ja armastuse märki. Tornimett pakkusime tänutäheks külalistele kirikus jaanipäeval, 24. juunil 2014, Ristija Johannese sünnipäeva ja meie kiriku nimepäeva tänujumalateenistusele järgneval koosviibimisel,» ütles Katrin-Helena Melder.
Kätlin Liimets

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)