Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Johann Thal – esimene eestlasest orelimeister

08.06.2011 | | Rubriik: Persoon minevikust

Juunikuus möödub orelimeistri sünnist 255 ja surmast 170 aastat.
Johann Thal sündis 14. juunil 1756 Kambjas köstri pojana. Tema isa oli Jakob Thal (11. IX 1718 Urvaste – 5. II 1790 Kambja) ehk maakeeli Mango Jaak, ema Mari pärines aga Kambja kihelkonna Vana-Kuuste külast.
Pärast Kambja lugupeetud köstri ja koolmeistri Ignatsi Jaagu surma 1741. aastal jätkas köstri ametis Jaagu poeg Carl Ignatius, kes aga peagi Kambjast lahkus ja Kanepis oma teenistust jätkas. Selleks ajaks olid Kambja ja Urvaste kujunenud vennastekoguduse liikumise keskusteks Lõuna-Eestis. Vennastekoguduse vajadusi silmas pidades otsustati 1745. aastal saata Urvastest Kambjasse köstriks Mango Jaak.
Onu Hans ja teised sugulased
Johann Thali onu ehk Mango Jaagu vend Hans (1713–1780) oli köster Urvastes. Selle ameti võttis ta üle oma äialt Koljo Adamilt (1683–1759), kes samuti oli eestvedajaks vennastekoguduse äratusliikumises.
Hansu naise õde oli aga omakorda abielus Tartu köstri Michael Ignatiusega (1713–1777) ja Hansu väimees Johan oli Rõuge vallaliste vendade esimene töötegija. Hans Thal ise oli kirjamees, kes eestindas vennastekoguduse laule ja pietistlikke teoseid. Köstri- ning koolitöö kõrvalt teenis ta lisasissetulekut raamatuköitja ning kellassepana.
Esimene orel 1772
Johann Thal oli kõigest 16aastane, kui ehitas Kambja kirikule positiivoreli, mis oli esimene orel Tartumaa maakirikutes. Nii see algas. Hiljem ehitas ta veelgi positiive ja oreleid, sh Alūksne kiriku suure oreli.
Tartu Jaani koguduse õpetaja Friedrich David Lenz (1745–1809) tunnustas noore meistri pillide head kõla ja lisas, et «kuigi need ei saa veel vastu suurte Peterburi meistrite pillidele, tõendavad need siiski ilmekalt selle mehe mehaanilist ja muusikalist andekust, kes pole oreliehituses ega pillide valmistamises saanud ega võinudki saada vähimatki juhatust, sest meil pole olnud seni väljaspool suuri linnu, maakirikuis üldse oreleid.
Ta on end niisiis vaid ise harinud üht linnaorelit uurides ja senikaua väikest viisi katsetanud, kuni söandas ise ehitada naabruses asuvale kirikule väikese oreli, mis tema rõõmuks õige hästi õnnestus».
Tõenäoliselt uuris Johann Thal orelit Tartu Jaani kirikus, kus aastatel 1759–1779 oli õpetajaks Christian David Lenz (1720–1798), Friedrich Davidi isa
Onupoeg Carl Johann Thal
Võib-olla just Kambja eeskujul otsustas ka Urvaste kogudus muretseda kirikusse oreli. See osteti 1773. aastal Tallinna orelimeistri Contiuse käest. Orelit hakkas Urvastes mängima sealne noor köster Carl Johann Thal. Kui Urvaste orel 1787. aastal tulekahjus hävis, ehitas Carl Johann 1795. aastal ise positiivoreli, mis on tänapäevani säilinud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Ka Carl Johanni pojast Carl Georg Thalist sirgus orelimeister, kes ehitas orelid Audru, Sangaste, Kanepi ja Ilumäe kirikusse.
Vend Christian David von Thal
Orelimeister Johann Thalil oli kolm vanemat õde ja kaks nooremat venda. Pesamuna Christian David (1764–1835) asus elama Peterburi, pidas seal kaupmehe ametit ja tõsteti 1817. aastal aadliseisusesse. Oma pärandusest jättis ta 1000 rubla Kambja koguduse vaeste heaks. Seda leiba sõid Kambja puudustkannatajad vähemalt 60 aastat.
Kambja koguduse ilus laul
Johann Thali abikaasa Liis (1759–1824) oli Urvaste pastoraadi koka tütar. Abielust sündis 13 last, kellest vähemalt 4 tuli varakult panna Kambja kalmistumulda puhkama.
Veel kõrges vanaduses jätkas Johann Thal laste õpetamist ja oreli mängimist, kirikuõpetaja äraolekul pidas ka jumalateenistusi. Oreli saatel õppis kogudus järjest paremini laulma. Kui praost Haller 1836. aastal Kambja kogudust visiteeris, tunnistas ta, et on alati igatsenud Kambja koguduse laulu kuulda saada.
27. juunil 1841. aastal sai 85aastane Kambja köster ja orelimeister kojukutse oma Õnnistegijalt. Maakoguduse köster ülendati taevaste kiituselauljate ridadesse.
Kristjan Luhamets

Kambja kihelkonna päev neljapäeval, 23. juunil
Kell 11 lahkunute mälestuspüha Kambja kalmistul.
Kell 12.30 pühitseb peapiiskop Andres Põder kalmistu ees perekonnakivi, mille on lasknud raiuda ettevõtja Tiit Veeber 37 tonni kaaluvast kivist. Kivi, millel on kujutatud ema, isa, kaks tütart ja poeg, sümboliseerib perekonda kui mõistet.
Kell 14 kirikus Kristjan Luhametsa kirjutatud Kambja kirikukihelkonna ajaloo raamatu esitlus. Raamatu materjalide põhjal on valminud ka ülaltoodud artikkel.
Kell 20 kultuuriprogramm vallamaja pargis.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)