Laupäeval, 11. märtsil tähistati Johann
Köleri 180. sünniaastapäeva.

Tartu Peetri kiriku altarimaal.

Päeva alustati Viljandis Köleri ausamba
juures mälestustulede süütamisega. Monument püstitati 1976. aastal kunstniku
150. sünniaastapäevaks. Selle skulptoriks on Edgar Viies ja arhitektiks Rein
Luup. Skulptuur kannab endas rahvusliku liikumise aja hoogsat vaimu ja J.
Köleri isiksuse suurust.

Päev kulges edasi Suure-Jaani surnuaial
kalmude austamise ja kultuurikonverentsiga. Kõnetundides kõnelesid ajaloolane
Mart Laar, keeleteadlane Evi Ross ja maavanem Kalle Küttis.

Keisrikoja kunstnik

Johann Köler,  üks rahvusliku liikumise demokraatliku suuna
juhte ja eesti rahvusliku maalikunsti rajajaid, sündis Suure-Jaani lähedal
Vastemõisas 8. märtsil 1826. a, käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises
maalriametit.

1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis
seal 1848–55 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob
Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi
läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta Césise kiriku
altarimaali (1858).

1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859.
a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a
Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta
Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias,
oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Johann Kölerile langes ka austav
ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast
selle troonileasumist.

Kristuse prototüüp

Suvel 1863 külastas kunstnik pika aja
tagant taas kodumaad. Ta pidas eestlaste olukorda täiesti ebarahuldavaks ning
soovitas neil võitluses mõisnike vastu rohkem abi otsida Peterburist ja Venemaa
võimudelt. Aastatel 1863 ja 1864 sõlmiski Johann Köler sidemeid edumeelsete
eesti haritlastega ja koondas enda ümber Peterburi patriootide radikaalse
tuumiku.

Ta osales paljudes rahvusliku liikumise
üritustes, oli muu hulgas ka 1864 alanud Viljandimaa talurahva
palvekirjaliikumise algataja ja toetaja ning aitas hankida ajalehele Sakala
ilmumisluba.

Eestis oli Johann Köler tuntud rohkem
avaliku elu tegelase kui maalikunstnikuna, seda vaatamata sellele, et ta maalis
rohkesti pilte kodumaa teemadel. Köler maalis portreid ka rahvusliku liikumise
tegelastest, teiste hulgas Kreutzwaldist.

Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud
freskomaal Kristusest Tallinna Kaarli kirikus, kus ta Kristuse modelliks valis
Kassari mõisa kutsari Villem Tamme. Vähem teatakse tema loodud altarimaali
Tartu Peetri kirikus. Imeilus altarimaal kutsuva Kristusega valmis Johann
Köleri pintsli all aastal 1897.

Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal
ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.

Meeli Pärtelpoeg