Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Johan Kõpust, kes teenis kõrget eesmärki

18.11.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Valik Eesti luterliku vaba rahvakiriku ning rahvusliku ülikooli sünniloos kandvat osa etendanud Johan Kõpu kirjalikust pärandist on jõudnud ajaloolase Andres Andreseni toimetusel raamatusse «Vaimu valgusel».
Johan Kõpu pikast ning sisukast eluloost ülevaadet kirjutades rõhutab Andresen: «Kõikides nendes ametites pühendus Kõpp ühele kõrgemale eesmärgile, oma Jumala, maa ja rahva teenimisele. Johan Kõpu erakordse isiksuse juures tuleks esile tõsta tema vaimurikkust, ususügavust ja kõlbelisust.»
Johan Kõpu uurimis- ja kirjutamishuvid olid suunatud kolmele suuremale valdkonnale – kristlus ja kirik; Eesti maa ja rahva ajalugu; haridus ja kultuur –, seepärast on ka sellesse raamatusse koondatud tekstid jaotatud vastavalt sellele. Ühe erandiga on kõik kirjutised varem avaldatud.
Kuigi Johan Kõpu elu ja tegevuse kohta on ilmunud arvukalt artikleid ja kaks monograafilist uurimust, on huvipakkuv taas näha tema erilist rolli paguluses eestluse ning Eesti kiriku hoidmisel ja tema pere kohati väga traagilist elusaatust.
1944. aastal lahkus Kõpp nagu tuhanded saatusekaaslasedki koos abikaasa ja tütrega Rootsi. Mitme katsumuse järel jõudis Rootsi ka Kõpu vanem poeg Endel. Keskmine poeg Uno langes sõjas 1945 ja nooremast pojast Gunnarist sai metsavend.  
Piiskop Kõpu juhtimisel rajati eksiilis eestlaste luterlik kirik, kuhu tänapäevani kuuluvad kogudused väljaspool Eestit.

Eesti Kirik

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)