Jõgevale jõudis orel Rootsist

Jõgeva kiriklas toimunud jumalateenistusi on koguduse ja sealse organisti suureks rõõmuks pea kuu aega saatnud uus orel, mis pärit Rootsi Uppsala väikesest maakirikust.
Uppsalas lõpetas koguduse liikmete arvu vähenemise tõttu tegevuse sealne Püha Kolmainu koguduse väikseim kirik ning kirikus kasutatud 1960ndatel Taanis ehitatud orelit pakuti sõpruskogudusele Tartu Paulusele.
Abi korras
«Tartu Pauluse on küllalt suur kirik, seepärast polnud neil sellise väikese oreliga midagi peale hakata. Nii postitaski praost Joel Luhamets praostkonna listi teate, et saada on üks väike orel. Andsime otsekohe teada, et oleme pillist väga huvitatud,» rääkis Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann, kes teenib 15 aasta vanust kogudust 2003. aastast. «Rootsist Eestisse tõi pilli orelimeister Olev Kents, kes käis ise Uppsalas, võttis pilli maha ja tõi siia ning pani kokku ka.»
Oreli Jõgevale toomise kulude katteks eraldasid linn ja vald kumbki 10 000 krooni.
Ettevalmistused tehtud ja pill häälestatud, võis 25. mai jumalateenistusel peapiiskop Andres Põder oreli õnnistada.
Jõgeva koguduse organist ja kohaliku muusikakooli õpetaja Anu Piiskoppel on kauaoodatud pilli üle väga rõõmus: «Oleme oma orelist unistanud juba mitu aastat. Meil oli küll kasutada elektriline orel, kuid selle tööiga oli kohe-kohe lõppemas ning uue instrumendi ostmiseks paraku raha polnud. Uus orel on väga hea kõlaga ning meie kirikla jaoks täpselt paras. Sellest ajast, kui uus orel üles pandi, pole ma vana enam katsunud.»
Lasteaiast pühakojaks
Kuigi juba 1934. a kinkis maaomanik Johan Riives maavalduse Jõgevale kiriku ehitamiseks, pandi linnas kogudusele alus alles 1991. aasta lõpus. Viis aastat toimusid jumalateenistused kultuurimajas, selle aja jooksul ehitas kogudus endale kodu Aia tänavasse.
Üksteist aastat tagasi võidi tulla vanasse lasteaeda, kuhu väike, ent visa kogudus oli ehitanud kauni ja hubase pühakoja, mis tasapisi vajaliku inventariga on sisustatud ning kus pea igal asjal oma saamislugu.
Kiriklale annavad ilmet imekaunid vitraažaknad, mis on tellitud Jõgevamaal elavalt kunstnikult Robert Suvilt. Mõned aastad tagasi õnnestus Vastseliina kirikult saada 1860ndatest pärit altarimaal, mis uue altaripildi taga kasutult seisis ning pärast mõningast restaureerimist ja raamimist nüüd Jõgeva kiriklas teist elu elab.
Silma hakkab sepa valmistatud eriline küünlapuu, mis saadud kingiks Jõgeva vallalt, altarit ja kantslit ehivad kaunid tekstiilid, mille autoriteks usinad koguduse liikmed.
Väikeseks majanduslikuks abiks on kirikla juures asuv kasutatud riiete pood, kus käivad vahetustega tööl koguduse liikmed ning müüdud riiete eest saadud tulu läheb kogudusele.
«Kogudus on ise väga aktiivne olnud, tehtud on käsitööd, annetusi, hoitud silmad-kõrvad lahti. Seejuures on koguduse liikmed rõõmustanud iga annetuse üle ning tundnud suurt tänulikkust edasimineku eest,» räägib 15 aastat koguduse organisti ametit pidanud Piiskoppel.
Oma koguduse üle tunneb uhkust ka õpetaja Reimann. «Kogudus on küll väike, kuid kokkuhoidev kari. Oma kirikut hoitakse väga.»
Merje Mänd