Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jõgeval tehti taas ajalugu

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Piduliku talituse pidasid õpetaja Georg Glaase (vasakult), piiskop Joel Luhamets ja praost Ants Tooming. Rita Puidet

Läinud laupäeval andis piiskop Joel Luhamets Jõgeva kirik-kogukonnakeskuse ehitusele oma õnnistuse ja asetas paika nurgakivi.

Kui möödunud aasta jõuluajal pühitses peapiiskop Jõgeval kirikutorni, siis nüüd, kaunil sügispäeval, kogunes hulganisti rahvast kirikutorni juurde, et taas kaasa elada ajaloolisele sündmusele. Nad moodustasid sümboolselt pidupäevakoguduse, seistes kujuteldavas kirikusaalis tulevase altari juures ja jälgisid hoonele nurgakivi panekut. Umbes nii väljendus koguduse esimees Mare Rosin ja tõsi ta oli – valatud vundament andis omanäolise kirikuhoone piirjooned kätte. Järgmise aasta jaanipäevaks võiksid ehk seinad püsti olla, oli kirikuehituse eest hea seisev poliitik Aivar Kokk optimistlik. 

Pidulikul talitusel kõneles piiskop Joel Luhamets loo kahe lapse vestlusest. Üks laps küsis teiselt, milleks kirikut vaja on. Ja sai vastuseks: Jeesus käib mööda maad ja koputab ustele. Kui teda sisse ei lasta, oleks hea, kui tal oleks oma kodu, kus jalga puhata. Nüüd, enam kui 80 aastat alustatust hiljem, saab Jõgeva rahva unistus teoks. 

Nimelt juba 1930ndatel annetas talumees Johan Riives kiriku ehituseks maa. Nüüd ollakse torniga juba hakkama saadud, küll saadakse ka ülejäänuga. Isekeskis oli kõneaineks ka altarimaal ja kellad, aga pidupäeval palvetati, et Jeesus Kristus leiaks koha meie südames ja et mitte ainult hoonel, vaid ka meie elul oleks tugev vundament. Tänu sellele vundamendile, kindlale alusele püsime üle kõikide aegade ja tormide.

„See kirik peab olema sümboliks, et me tahame kõikides aegades püsima jääda rahvana, hoida oma usku, väärtusi, mis tõepoolest viivad meid tulevikku ja viimselt igavesse ellu,“ kinnitasid ka piiskopi kõrval palvesõnu lausunud Tartu praost Ants Tooming ja kohalik õpetaja Georg Glaase. Nagu tavaks, pandi nurgakivisse ka vutlar manustega, märkimaks päeva olulisust.

Kaunile talitusele oli „soojendusbändiks“ Kaunimate Aastate Vennaskond. Sümboolne ja tore oli lugu, kuidas laulja Indrek Kalda pruut tahtnud peiule kallist lipsunõela osta. Indrek aga keeldunud kingitusest. Põhjusega, et siis on tal tarvis ka sobivat lipsu, särki, ülikonda ja nii edasi. Jõgeval aga just nii sünnib. Vana veetorn on saanud uue kuue ja ülesande ning nüüd „õmmeldakse“ talle külge ka kirikuhoone. „Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse,“ ütleb Issand (Js 28:16).

Rita Puidet