Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jõgeva koguduse üllatuste­rohke reis Naissaarele

19.09.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Jõgeva koguduse rahvas Naissaare kirikus õpetaja Patrik Göranssoni selgitusi kuulamas. Erakogu

Suvi hakkab mööda saama ja on aeg meenutada suviseid tegemisi.

Jõgeva koguduse rahval on traditsiooniks igal aastal teha suvine matk. Tänavuseks sihtkohaks oli Naissaar. Reis, mis esialgu küllaltki vaikse ja rahuliku ettevõtmisena võis tunduda, osutus aga üllatusterohkemaks, kui oleks osanud oodata.
Enne Naissaarele suundumist külastas seltskond Pirita kloostrit, kus kohtusime endise siseministri Lagle Parekiga. Praeguseks on Vana-Liivimaa suurima nunnakloostri varemed renoveeritud ning neid ümbritseb kaunis park, mis on ka armastatud kontserdipaik Eesti muusikutele. Praegu tegutseb varemete kõrval koos uue kloostriga külalistemaja, mille eest kannavad hoolt nunnad.
Kloostrikülastuse järel jätkus sõit Naissaare poole. Heitlikud Eesti ilmad tõid suure tuule ja tugeva vihmasaju. Reisiseltskonna pettumuseks lükati laeva väljumist saarele korduvalt edasi. Kolm tundi pärast plaanijärgset väljumisaega asusid vapramad hinged siiski meresõidule. Laev kõigutas hirmsasti ning lained viskusid üle parda, nii et välja uudistama läinud inimesed said läbimärjaks. Kapteni sõnul olid lained vähemalt kolme meetri kõrgused. Ka randumine osutus tuule tõttu problemaatiliseks, sadamasse saadi laev alles kolmanda katsega.
Ekstreemsused ei saanud otsa ka pärast tormilist pooleteisetunnist meresõitu. Reisilistele tulid sadamasse vastu vanad sõjaväeautod, mille kasti oli vaja väsinud ja läbimärjal seltskonnal ronida. Jõudsime ööbimiskohta, kus ootas ees soe söök ja lõõmav tuli kaminas.
Kuid üllatused ei lõppenud. Selgus, et saarele elektrit andvad generaatorid lülitatakse õhtul välja ja põlevad ainult toas olevad lambid. Tundsime hämmeldust, kuidas küll niimoodi elada saab. Kuid majutus ise oli omapärane ja paiknes väga looduskaunis kohas. Ümberringi oli metsas näha jooksmas jäneseid, kitsi ja isegi metssiga.
Ekskursiooni teise päeva hommikul oli elekter jälle tagasi. Pärast hommikusööki roniti taas kõrgete veoautode kastidesse ning algas sõit mööda saart. Naissaarel paikneb palju militaarset tehnikat. Näiteks asus seal Peeter Suure merekindluse tugipunkt, mille jaoks rajati 37 km pikkune kitsarööpmeline raudtee. Praegu see küll sõidetav ei ole, kuid kavas on osa sellest renoveerida.
Naissaarel asunud Balti mere suurima meremiinide lao tegevusest on jäänud vedelema ka hulgaliselt meremiinide metallkorpusi. Kaitseliit on saart sõjatehnikast puhastanud mitu aastat, et sõiduteelt oleks taas turvaline kõrvale keerata ja metsas jalutada.
Käisime ka taastatud Naissaare kiriku juures. Päeva pärliks oli aga võimalus näha taaspühitsemise ootel kirikut. Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja kutsus meid lahkesti kirikut vaatama.
Koguduse tuur Naissaarel jättis reisiseltskonnale kustumatu mulje. Tagasisõit mandrile kulges kordades meeldivamalt – tuulevaikselt ning päikesepaisteliselt. Enne kojusõitu vaatasime veel Lasnamäel õigeusu kirikut. Kuna kell oli juba palju, siis sisse kahjuks ei pääsenud. Olime tõeliselt üllatunud kiriku mastaapsusest.
Väikesed, kuid üllatuma ja imestama panevad momendid on need, mis reisi iseloomustama jäävad. Meeleoluka ettevõtmise eest tänab seltskond eestvedajat, Jõgeva kiriku juhatuse esimeest Mare Rosinat.
Annika Maksimov

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. (Ps 145:15)