Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jõelähtme kiriku vana kell

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

kell
Jõelähtme 16. sajandist pärinev tornikell on nüüd väärikalt eksponeeritud kiriku torni eeskojas. Taustal näha ka restaureeritud kirikuuks. Kätlin Liimets

Enne 1600. aastat valatud kella üle saavad uhkust tunda vaid vähesed kogudused. Üks neist on Jõelähtme, mille 1596. aastal valatud kell jääb napilt välja meie kirikukellade vanuselisest esikümnest.
Meistrimärk ja initsiaalid c h kinnitavad, et kella valmistas Tallinna pronksivalaja Cort Hartmann (noorem). Kirikule kinkisid selle Saha mõisnik Johan Taube ja Dorothea von Plettenberg, kelle nimed ja vapid on jäädvustatud kella külgedel.
Sellest ajast on umbes 110-kilone kell Jõelähtme kogudust teeninud, alguses väikeses viilutornis, 1912. aastast aga praeguses sihvakas kellatornis koos 1912. aastal Riias valatud suure kellaga. Vaid põgusalt on kell oma tornidest lahus olnud.
Esimest korda juhtus see ilmselt Põhjasõja ajal. Jõelähtme kiriku kroonikas kirjutatakse: „… ütles üks talumees nimega Jako Hans Parasmäe külast, et ta mäletavat, et kirikukell aastal 1714 kirikusse käärkambri poolsesse külge sissekäigust paremat kätt müüri lähedale maha maeti. Härra krahv Mellin lasi selle koha pealt otsida ja kell leiti sealt.“
Teist korda lahkus kell oma kohalt 2007. aastal, et osaleda Niguliste muuseumi kirikukellade näitusel. Pärast näitust otsustati vigastatud krooniga kell reservi arvata. Mullu valmistas sepp Rein Mõtus riputuskonsooli ning kell eksponeeriti torni eeskoja seinal. Konsool on pöörlev, lubades huvilisel vaadata tekstilinti kogu ulatuses.
Jõelähtme kiriku kell on mitmeti esimene. Esmakordselt kohtame Eestis valatud kellal vappe, araabia numbreid ja samuti sõna „kell“ (klocke). Kuid kõige olulisemaks uudiseks on konkreetse kiriku (kirche sante maria tzu iegelecht) nimetamine pealiskirjas.
Veel 17. sajandi esimese poole kelladel on annetuskoha märkimine haruldane – seda ei mainita kas üldse või piirdutakse väljendiga „sellele kirikule“. Minuskelkiri osutab aga visalt kestvale keskaegsele traditsioonile, õigemini kellavalajate konservatiivsusele, sest muudel käsitööaladel oli „mungakiri“ ammugi minevik.
Juhan Kilumets