Esileht » Uudis » Esileht »

Jõelähtme kirik sai sooja põranda

08.01.2003 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Eelmise aasta augustis kirjutasin Jõelähtme kirikust, kus kiriku vana põranda ülesvõtmisel leiti hulganisti muinsusväärtusi. Läinud pühapäeva jumalateenistusel pühitses peapiiskop emeeritus Kuno Pajula kiriku uue põranda, kirikut köetakse nüüd maaküttega.
Kiriku endine puupõrand asendati paekividega, ametlikeks tööde teostajateks olid ettevõtted Viru Restauraator ja Põhjakivi. Maa soojuspumba paigaldas oma Soome ja Eesti kontorite vahendusel Rootsi firma IVT. Soojuspumba eest pole kirik aga veel tasunud.
«Me pole pumpa ostnud ja see pole meile päriselt ka kingitud. Praegu kehtib kokkulepe, et kui jaanipäevaks raha kusagilt ei saa, siis soojuspump demonteeritakse,» ütles Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse diakon Margus Kirja. «Olen kindel, et me raha ei saa, aga olen ka kindel, et jaanipäeval seda keegi demonteerima ei tule.»
Enamus tööst tehti oma jõududega

Koguduse aktiivsed liikmed ja abilised tegid ära kõik tööd peale paekivide ja küttesüsteemi paneku. «Kõik muu tegime oma jõududega – see tähendab pinnase väljarookimist ja äravedamist, uue aluspõhja ehitamist, liivapatja ja selle tihendamist, penoplasti ja fooliumi panekut, siis tulid torumehed ja panid torud, meie vedasime jälle liiva peale ning seejärel tulid kivimehed ja panid kivid,» ütles Margus Kirja. Oma jõududega veeti maakütte tarvis õuele kilomeeter kraavi, täideti see torudega ning aeti kraav kinni.
Kirikus jalad soojas

Kiriku põrandaga seotud tööd leidsid aset eelmisel aastal, kuid ideed maaküttest oli Margus Kirja mõlgutanud juba kolm-neli aastat: «See on n-ö roheline kütmisviis, kus kasutatakse ära maasse talletanud päikeseenergia.» Tema hinnangul saadakse selliselt kirikut küttes ühe kilovati elektrienergia kuluga keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat. «See sõltub umbes kümnest asjast,» lisas Kirja. «Praegu on ilm hästi külm, praegu on elektrikulu suurem kui pehmemate ilmadega.»
Uus kütmisviis võimaldaks kütta kirikut soojemakski kui reaalselt kütma hakatakse. «See võimaldab suhteliselt kõrget temperatuuri, kuid muinsuskaitse esitas temperatuuri piirangu – kuni 10 kraadi,» kommenteeris Kirja.
Muinsuskaitse jättis aga täpsustamata, mis kohas temperatuuri mõõta tuleb. «Meil on põrandaküte, seega tõuseb soe alt üles. Põrand on kõige soojem ning mida ülespoole, seda jahedamaks läheb,» kirjeldab küttesüsteemi toimimist Margus Kirja. «Oleme arvestanud, et pluss kümme kraadi võiks olla umbes poolteise meetri või umbes inimese pea kõrgusel.»
Nii jääb põranda peal temperatuur piirmäärast natuke kõrgemaks ning et kirikus kipuvad esimesena külmetama jalad, tasub põrandaküte end igati ära. Soojusel, mis tuleb põrandast ning läheb seejärel läbi jalgade ja keha üles, on Kirja hinnangul hoopis teine mõju kui kiriku seinal olevatel radiaatoritel, mis lasevad sooja kohe võlvide alla.
Esteetiline efekt

Ka mõjub põrandaküte esteetilisemalt kui radiaatorid kiriku seinal, ainus esteetiline miinus on praegu kirikus asuv soojuspump. «Pump ise on kirikus, see tuleb ära peita ning see töö seisab veel ees,» ütles Kirja. Et Jõelähtme kirikus pole käärkambrit, asub pump kooriruumi nurgas.
Uus küttesüsteem peab talvel olema kogu aeg sisse lülitatud. «Seda võimalust ei ole, et keerad üldse kinni, siis külmub vesi ära,» lisas Kirja. Pühade ajal hoiti kirikus temperatuur seitsme-kaheksa kraadi peal, muidu piisab tema arvates pluss neljast kraadist.
Ainulaadne on Jõelähtme põranda puhul seegi, et põrandat ei valatud betoonist, nagu seda on tehtud Viljandi Pauluse kirikus või Toris, vaid põrand pandi paeplaatidest. «Eelkõige oleme uhked paepõranda üle,» ütles Kirja.
Pühapäevasel teenistusel pühitses peapiiskop emeeritus Kuno Pajula Jõelähtme kiriku põranda, jutlustas praost Jaanus Jalakas ning koguduse diakon Margus Kirja avaldas tänu neile, kes aitasid kaasa kiriku põranda valmimisele. Tänu ja meenetega peeti ühises ettevõtmises osalenuid meeles ka pärast teenistust kohalikus rahvamajas toimunud koguduse jõulupuul.
Alar Kilp

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)