Jessu jüngri olli Harglan kuun

Võru pärimuskultuuri ja -keele väärtustamisele pühendatud 24. Kaika suveülikool, mis sel aastal toimus 10.–12. augustini Harglas, võttis oma päevakavva murdekeelse jumalateenistuse Hargla kirikus.

Kui pikk sisutihe päev täis ettekandeid, ekskursioone ja matku seljataga, oli hea seada sammud vanasse kihelkonnakirikusse jumalaorjusele, mis oli kavandatud otsast lõpuni lõunaeesti murdes. Kui uskuda viimast rahvaloendust, mis 11. korda viidi läbi mullu 31. detsembrist kuni tänavu 31. märtsini, siis määratleb südamelähedase murdekeele kaudu 70 000 vastajat end võrokeseks. Rohkem kui paarsada neist, kellele võru keel uma ja hää, jõudis Hargla kirikusse, et saada oma Jumalat teenida emakeeles.
Hakatuseks kõneles Vastseliina õpetaja Toivo Hollo, et teenistuse käigus kohtuvad ajaloolise Võrumaa mitme kihelkonna murrakud. Nii pruugib tema oma emakeelena Vastseliina murrakut, teenistuse käigu kokkupanija Külli Salumäe keel on mõjutatud Rõuge kihelkonnas kasutatust, kust kirikumuusik pärit on, ning jumalateenistuse teksti keeleliselt kohendanud rahvaluuleteadlase Marju Kõivupuu imäkiil on Hargla oma. Pühakirjaosad, k.a meieisapalve on omakorda võetud 1926. aastal trükitud Pühast Evangeeliumist, mis on Räpina murrakus.
Jutluse aluseks olev kirjakoht halastajast samaarlasest võimaldas üldinimlikku eksegeesi. «Kia meist olõssi peri hoolitsõma võhivõõra inemise iist ja katõ kuu haigemaja arve klaarma,» küsis Hollo kantslist.
Hargla kirikus peetud võrukeelse jumalateenistuse puhul oli tegemist Külli Salumäe kahe aasta taguse kirikumuusika eriala lõputööga Viljandi kultuuriakadeemias. Esmakordselt kasutati seda nüüd «õiges» keeleruumis, Võrumaal. Nagu toona oli nüüdki vaimulikuks Toivo Hollo ning kaasa laulis Viljandi Pauluse kiriku koor Külli Salumäe juhendamisel.
Külli Salumäe, keda paljud pärast teenistust kättpidi tänamas käisid, kinnitas, et võrukeelne jumalateenistus on missioonist kantud ettevõtmine: «Soovisin aidata kaasa võru keele säilimisele, teha midagi, millel oleks tuleviku seisukohalt omaette väärtus.» Töö aluseks võttis Salumäe jumalateenistuse selle osa, mis ei sõltu kirikuaastast, ning tõlkis kõik öeldavad ja lauldavad osad kehtivast liturgiast ja seadis koraalid.
Oma esimeseks keeleks, milles mõtleb ja iga päev kõneleb, võru keelt nimetanud õp Hollo sai pärast teenistust naerda, kui poliitik Kaido Kama uuris, kes aitas jumalasulasel jutluse murdesse käänata. Igapühapäevaseid teenistusi peab Hollo kirjakeeles, v.a mõned murdes elemendid, ent kord aastas püüab ta võrukeelse jumalateenistuse pidada Tsiistres.
Liina Raudvassar