Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jesaja raamatu sõnum

/ Autor: , / Rubriik: Uudised / Märksõnad:  / Number:  /

Prohvet Jesaja kuulutas rahvale rasketel hetkedel uue kuninga sündi.

Jesaja raamatus avaneb ääretult rikas sõnum, millele ka Uue Testamendi autorid sageli viitavad. Selles kirjutises tõstetakse esile kolm teemat, milleks on tõotused Päästja sünnist (Js 9), kuulutus Issanda sulasest (Js 53) ja tõotused Issandale meelepärasest aastast (Js 61).

Meile on sündinud laps

Prohvet Jesaja kuulutas rahvale rasketel hetkedel uue kuninga sündi. Tõotus Taaveti aujärjel istuvast kuningast andis uut lootust. Jumal kandis hoolt oma rahva eest. Ta ei reetnud, vaid oli ustav lepingu täitja. Samas tõstatas antud tõotus sajandite jooksul küsimuse, kes ja milline on see kuningas, Messias. Loomulikult paljud ootasid (ja ootavad veelgi) Taavetiga sarnast poliitilist valitsejat. Teisalt pidasid paljud loomulikumaks lõpuajale kohast Messiat. Ka nendel, kes ootasid preesterlikku juhti, oli oma toetajaskond. 

Uue Testamendi autorid toetusid Jeesuse tõlgenduses prohvetite tekstidele. Temas täitusid prohvetite ennustused ja veelgi enam: Jeesus sündis kogu maailma valguseks. Ta tõi rõõmusõnumi kõigile rahvastele. Sellele prohvetlikule laulule viitab otseselt Luukas, kes asetab Sakariase kiituslaulu jõuluevangeeliumi ette. Sakarias kuulutas Jumala Vaimust juhituna:„meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.” (Lk 1:78–79)

Meile tuttav jõuluevangeeliumgi sarnaneb oma keele poolest prohvet Jesaja raamatuga (Lk 2:1–20). Jõuluevangeelium on oma olemuselt prohveti teksti esimene kommentaar. Öö pimeduses oma karja valvanud karjased on otsekui pimeduses käiv rahvas, kes näeb suurt valgust (Js 9:1). Ingel ilmub neile ja kuulutab suurt rõõmu (Js 9:2): Taaveti linnas (Js 9:6) sünnib laps, keda kutsutakse Messiaks (Js 9:5) ja maailmale kuulutatakse rahu (Js 9:3,6). 

Evangelist kuulutab, et Jee­suse sünniga koidab valgus neile, kes käivad pimeduses. Jeesus toob rõõmu. Ta vabastab inimese orjastavate jõudude alt ja toob rahu südamesse. Ta on südamete kuningas ja valitseja. Tema võim on igavene. Ta on kuningriigi Issand ja kuningas, kes ilmub kord kirkuses. 

Issanda kannatav sulane

Jesaja raamat sisaldab Issanda sulase laule (Js 42:1–4; 49:1–6; 50:4–9; 52:13–53:12). Uurimused toovad esile erinevaid seisukohti selle üle, keda siin mõeldakse Issanda sulase all. Osas tekstides Issanda sulane samastatakse selgelt Iisraeli rahvaga: „Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au“ (Js 49:3). Babülooniast naasev Iisraeli rahvas saab ülesandeks kuulutada Issandat nii oma rahvale kui ka kogu maailmale. Sellal kui maailma võimujooned muutuvad, kutsub Issand põgenike hulga oma teenijaks. 

Rahvuslik kriis pagulus ei olnud seega sugugi juhuslik. Issand on valmistanud oma sulase emaüsas selleks ülesandeks nii nagu prohvet Jeremijagi. Põgenike ülesandeks on suunata põgenenud tagasi oma maale ja koguda Iisrael ühtekokku. Selle kutsumuse juurde kuulub ka ülesanne kuulutada rõõmusõnumit omakandi inimeste seas. 

Sellega aga ülesanne ei lõpe, vaid pagulased saavad kõigi rahvaste valguseks, nii et pääste ulatub ilmamaa ääreni. Tegu on erilise misjoneeriva ülesandega. Issand kutsub väikse, tühise, võõra võimu all elava rahvaosa selleks, et nad oleks valguseks kõigile rahvastele. Tegu on hämmastava ja mõistuse piire ületava vaatega.

Teisalt saavad Issanda sulase laulud isiklikke jooni (Js 50:4–9 ja 52:13–53:12). Neid kohti on raske tõlgendada üksiku sulasega liitumata. Issanda sulane kutsutakse oma ülesannet täitma (Js 50). Ta suudab kõnelda õpilase kombel, sest kuuleb ja kuulab Issanda õpetust. Issand avab tema kõrvad kuulma. See kuulmine on püsiv. Seetõttu suudab ta julgustada, ergutada ja äratada väsinud omakandiinimesi. Issanda sulane tõstab hingehoidlikult neid, kes on väsinud. Ta toetab ja teeb neid tugevamaks. Selleks kasutab ta Issanda sõna, mis on püsiv. See täidab oma rolli ja pöörab kõik asjad heaks. Issanda sõna annab väsinuile rammu.  

Issanda sulane on oma kutsumuses sõnakuulelik. Ta ei tagane ülesande täitmisest. Ta ei page raskuste eest, kuigi see tekitab talle probleeme. Issanda sulaseks olemine toob kaasa pilget ja häbi, millega kaasneb raske füüsiline kannatus. 

See tipneb kirjelduses Issanda sulase kannatustest: „Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid.“(Js 53:3–4) Uue Testamendi autorid viitavad psalmide kõrval just Issanda kannatavale sulasele, selleks et kirgastada Jee­suse kannatuse ja surma tähendust. Temas täitus kirjutatu.

Issanda võitu toob rõõmusõnumi

Vana Testamendi prohvetid kuulutasid, et Messias tuleb ja päästab oma rahva. Messias ehk võitu viitab tugevalt kuninga võidmisele. Selline Issanda võitu toob rõõmusõnumi oma rahvale: „Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi“ (Js 61:1).

Evangelist Luukas kirjutab, kuidas Jeesus oma avaliku tegevuse alguses luges Naatsareti sünagoogis ette just selle piiblikoha. Eriline oli see, et lugemise järel Jeesus kuulutas: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.“ Kõik tunnustasid teda ja imestasid neid armu sõnu, mida ta kuulutas. Jeesuse kuulutatud jumalariigis saadakse juba osa nendest rõõmuaasta andidest. 

Pauli Niemelä 

„Jesajan kirjan sanomaa“ (Siionin lähetyslehti 10/2016) 

tõlkinud Kaido Soom 

Eesti Kirikus on eelnevalt ilmunud Jesaja raamatu lugu (6.9.2017), mis avab raamatu kirjutamise ajaloolist tausta.