Jeesusel on meelevald

Jeesus ütleb: «Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale. Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks. Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat. Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud.»
Jh 15:26–16:4

Jeesust ei ole maailmas…
Vaid mõne aasta jooksul õpetas ja kuulutas Jumala Poeg avalikult ja Tema lähedust said kogeda vähesed. Kirikuaastas oleme Issanda taevaminemispüha ja nelipüha vahelises ajas. Pühakiri tunnistab Jeesuse kadumisest taeva ausse. Juba ülestõusmise järel on Jeesusega kohtumised jüngritele olnud sootuks teistsugused kui Tema maapealse tegutsemise ajal. Ülestõusnu kinnitab ja tuletab meelde seda, millest Issand on kõnelnud, Ülestõusnu tundmiseks vajavad jüngrid vaimulikku selgust, seegi lähedus lõppes, kui Jeesus võeti üles taevasse… Issanda taevasseminek on iseenesest rõõmus sündmus, meiegi kristliku lootuse sisu on igal juhul saavutada õndsusolukord ja tingimata on selle eeltingimuseks katkematu osadus Isaga. Osadus, mis on vaba maisest. Võime siis südamest rõõmustada, et Poeg on taas jõudnud Isa ausse. Ja meid ei ole jäetud ilma hooleks.
Nelipühade ootuses annab Issand tänases kirjakohas kinnituse, Ta seletab seda, millised on Tema järgijate valikud ja võimalused Tema taevasseminemise ja taastulemise vahelisel ajal. Meie elu kiriku ajas.
Milline on olukord maailmas? Mida me võime loota?
Jeesus kogeb maise tegevuse jooksul tõrjumist, mõistmatust ja viimaks hukkamõistugi, mis lõpetab Tema tegevuse. Jeesuse kuulutus on kui lakmuspaber, mis näitab inimese südame meelsust, ja mitte ainult poolehoiu tasandil, vaid evangeeliumi valgusel saab igas elus selgeks, kas sellel on tegelikku tähendust minu elus. Jeesusel on meelevald, mis juhib inimese küsima, kas mul on osa Temaga või oleme maailma hulgas, vastaste poolel. Vastased on alati olemas, vahel vaiksemad, enamasti aga valjuhäälsed ja aktiivsed, tihti ka lambanahas huntidena tegutsemas. Nende viljast te tunnete neid…
Jeesus kõneleb tõe Vaimust, kelle Ta saadab abistajaks, trööstijaks, julgustajaks. Me oleme Kristuse kogudus ja meid pole vähe, igal juhul on ristiinimesi palju enam kui kiriku alguses. Me töötame ja toimetame kirikutes üle maailma. Sajad inimesed tegutsevad aktiivselt koguduse tööl meie kirikus. Tööd on palju ja tööd ka tehakse palju, tegevus- ja arengukavad on töötegemise juures väga vajalikud, need aitavad mõista, millised on meie võimalused ja vahendid. Kindlasti aitavad inimlikud pingutused ja plaanid palju head korda saata. Aga me oleme kirik vaid siis, kui ka Jeesus on meie seas. Niipea, kui elame ja töötame tublilt, isegi pingutades inimvõimete piirimail, sest Issand on läinud üles taevasse ja meie peame siin ise korda saama, ei ole meie tegemistel midagi pistmist kirikuga.
Jeesuse tänane lubadus on täiesti tõsiselt võetav ja n-ö väga hea pakkumine. Tõe Vaim, kes lähtub Isast, tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale. Kristlik elu on tunnistus, iseäranis ühiskonnas, kus oleme vähemuses ja seesuguses vähemuslikus olukorras, kus meie samme jälgitakse tähelepanelikult ja sageli lootuses, et saaks loopida etteheiteid. Vahest on hea vastaste kriitikast õppida. Õpetuse ja elu ühtsus on tunnistus, Issanda sõna ja elu Vaimus on valgus, mis kutsub ligi ja loob uut. Me tunnistame, et paljud, kes on ristitud, ei ela koguduse osaduses, aga ehk peame siinjuures tõsiselt küsima, milline on meie osadus? Kas saame tunnistada, et meid liidab tõsine ligimesearmastus? Kas esimene samm eluraskuste puhul juhib meie koguduse liikmed kirikusse?
Kord on ühed inimesed Issanda läheduses tunnistanud: siin on nii hea olla, et siia võiks jäädagi! Seesugune põhjapanev kindlus liidab ja loob uut ning hoiab ka osaduses. Tõe Vaimu praktiline tegevus inimeste elus ja inimeste läbi avaldub väikeses igapäevases valguses, see on kahepoolne toime, me ise saame sellest kinnitatud ja me kinnitame teisi. Küsin eneselt aeg- ajalt, miks ma olen kirikus, mida ootan. Olen irikus õppinud tundma Jeesust, olen Teda kohanud vendade-õdede läbi, olen leidnud kinnitust ja julgustust, õppinud tundma jumalikku tarkust inimeses ja mõistnud, et Jumala armu kogemus ulatub meie ellu eelkõige ligimeste läbi. Tõe Vaimu kandjatena igapäevase elu koormat jagades oleme inimesed. Aamen.

Margit Lail,
Kanepi koguduse õpetaja