Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jeesus äratab usule

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve / Number:  /

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis.                  Lk 13:29 

Ühes lauas istuvad need, keda peoperemees usaldab, kes jagavad sama ilmavaadet, keda ühendab mõni oluline sündmus.

On hämmastav, kes istusid Jeesusega lauas tema viimasel rahulikul õhtul: seal on hulk kalureid – tulipäine Peetrus ning taevariigi ministrikohti ihalevad Jaakobus ja Johannes (või oli see nende ema, kes soovis oma poegade tulevikku kindlustada?) [Mk 10:37; Mt 20:21]; nende hulgas on tolliametnik ja mässaja ja skeptik.

Ning varas. Johannes teab, et jüngergi olles pani Juudas kõrvale kaaslaste sääste (Jh 12:6). Küllap Jeesus teadis, keda ta kutsub ja keda paneb oma perekonna kassapidajaks. See on Jeesuse saladus: võib-olla just sel põhjusel, et Juudas armastas raha, kutsus Jeesus tema …

Jeesus kutsus oma lauda ka Pauluse, tolle muistse kuninga nime saanud noormehe, kes kiitis heaks Stefanose hukkamise ja valvas tema lintšijate riideid. Metsistunud rahvahulk oli „õige asja“ eest küll väljas, kuid – mine tea, kes tahab mõne kuue pihta panna. (Ap 7:58; 8:1)

Nii on tänagi Jeesusega ühes lauas inimesi, keda meie sinna kunagi ei kutsuks. Nende minevik segab. 

Ent Jeesus ei lase ennast minevikul häirida. Tema ei vaata sellele, mis on olnud. Inimene vaatab ja see häirib. Jeesus näeb seda, milleks keegi tõeliselt on suuteline, ta näeb seda, mis kellestki võib saada. Jeesus võtab mineviku ja muudab selle enneolematuks tulevikuks.

Jeesus kutsub oma riiki inimesi kõikjalt. Teinekord tahaks olla Jeesusest targem, hoiatada teda meie arvates sobimatute isikute eest. Kuid tema näeb silmale varjatut, tema näeb igaühe tõelist potentsiaali.

Joel Siim