Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Jeesus äratab usule

19.01.2010 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Igal kristlasel on oma lugu sellest, kuidas ta usule on ärganud. Lood on erinevad, aga lugude keskpunkt on sama – Jeesus Kristus on see, kes meid on usule äratanud. Mitte ma ise omast tarkusest pole leidnud seda teed, vaid Õnnistegija on tulnud mu juurde, on võtnud mind käekõrvale ja juhtinud minu elu. Seda tasub silmas pidada ka sõna jagades: meie kuulutame ja Jeesus äratab. Me ei pea kahtlema, kas Jeesus suudab äratada usule inimese tuima südant. Muidugi suudab ja lugematul hulgal inimesi on ta juba äratanud!
Nii ei kiida me iseendid, vaid Jeesust, kes on meid otsinud ja leidnud ning äratanud meis usu. See on vähemalt sama suur ime kui Laatsaruse surnuist üles äratamine. Veel enam – see, mida Jumal annab Jeesuse Kristuse kaudu, on võrreldav maailma loomisega.
See on niisama suur sündmus. Sest see, kes ütles: «Pimedusest paistku valgus!», on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.
Seni võime tunda Jeesust lihalikult, võime kirjeldada Tema väljanägemist, Tema sõnu ja tegusid, aga see pole veel peamine. Muutmise mäel avanesid jüngrite silmad, Damaskuse teel nägi Paulus suurt valgust ja ühtäkki taipas ka Peetrus: «Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg.»

Kristjan Luhamets

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)