Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jeesus annab meile elu ja igapäevase leiva

/ Autor: / Rubriik: Jutlus / Number:  /

Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna. Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest, sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud. Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes. Aamen.         (Jh 17:6–10)

Jeesus on lõpetanud töö ja valmistub minema Isa juurde, kuid siin maailmas on inimesed, kelle Jumal on andnud Jeesusele ja kes temasse usuvad. Mis neist saab? Jeesus palvetab koguduse pärast.  

Oli saabumas aeg, milles me nüüd oleme – Jeesus ei ole nähtavalt meie keskel ja maailm mässab Jumala vastu. Juba varem oli Jeesus hoiatanud, et tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid (Mt 24:24). Pole siis ime, et Jeesus muretseb koguduse pärast ja palub uskujate eest. 

Selles palves ütleb Jeesus seitse korda, et Jumal on andnud nad temale. Ka sõna kohta ütleb Jeesus, et selle andis talle Jumal (salm 8). Samuti sai Jeesus Jumalalt ülesande, mille ta lõpule viis (salm 4) ja nime (salm 11). Jeesus sai kõik Jumalalt. Ega meiegi pole midagi mujalt saanud. Kui Jumal meile ei annaks, poleks meil midagi. Tema annab elu, annab igapäevase leiva, laseb vihma sadada ja päikest paista nii heade kui kurjade peale. Ristija Johannes ütles, et keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast (Jh 3:27). Pilaatusele ütles Jeesus: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt“(Jh 19,11). Jeesus sõltus täielikult Isast ja sellest, mida Isa andis. Palju enam kehtib see meie kohta. 

Enda kohta ütles Jeesus: „Mina ei saa iseenesest teha midagi“ (Jh 5:30). Jeesusel on küll kõik meelevald taevas ja maa peal, kuid seegi on talle antud (Mt 28:18). Meelevald anti Jeesusele selleks, et me teda järgiksime ja läheksime tema juurde. 

Kas meie tunneme enda jäägitut sõltuvust Jumalast nagu tundis seda Jeesus? Pigem ootame, et Jumal vaid õnnistaks meie tööd. Kiusatus on elada Jumalast sõltumatult. Ja siiski lähtub kõik Jumalast. Joosua raamat (Jos 24:5–13) tuletab meelde, et Jumal oli see, kes tõi Iisraeli rahva välja Egiptusest, kes saatis, õnnistas ja vaenlased eest ära ajas. Rahvas elas linnades, mida nad polnud ehitanud, ning sõi viinamägedest ja õlipuudest, mida nad ei olnud istutanud. Kõik lähtub Jumalast. 

Isegi usuelu võib inimene püüda korraldada Jumalast sõltumatult. Jeesus hoiatas: „Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?“ Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!“ (Mt 7:22–23). Tulgu kokku kuitahes palju inimesi, sündigu kuitahes suured imed – see kõik on kasutu, kui seda tehakse sõltumatult Jumalast. 

Kõik hea saab tulla vaid Jumalalt. Ja mida Jumal annab, see püsib ja sellel on tähendus. „Minust lahus ei suuda te midagi teha,“ ütles Jeesus (Jh 15:5). Meie tööst jääb püsima see, mille on meie kaudu teinud Jumal. 

Nüüd saame aru, miks oli vaja Jeesusel nii vara tõusta ja minna palvetama, miks veetis ta öid mägedes palvetades, miks tõmbus ta aeg-ajalt rahva hulgast kõrvale üksindusse. Jeesus sõltus Jumalast ja hoidis oma ühendust temaga palve ja pühakirja abil. 

Ka kirjutatud sõna oli Jeesuse jaoks Jumala kõne. Jeesus tundis pühi kirju ja tsiteeris sageli Vana Testamenti. Mida ütles Kiri, seda ütles Jumal. Samasugune suhe pühakirjaga oli apostlitel: „Sest iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest.“ (2Pt 1:21)

Jeesus läkitas oma järgijad maailma ja palus, et Jumal pühitseks neid tões: „Sinu sõna on tõde“ (salm 17). Misjonitööd oleks kergem teha väikeste järeleandmistega. Ka pisike mugandumine maailmaga meeldiks kuulajaile, aga Jeesus palub, et me oleksime pühitsetud tões. Me ise püüame teha ennast sobivaks teistele inimestele, Jeesus aga palub, et me oleksime sobivad Jumalale. Alles siis oleme kõlblikud misjonitööks. 

Jeesus tunnistab, et Jumal on see, kes andis koguduse temale. Kui patune inimene valib Jumala, siis ta arvab, et tegi hea otsuse. Peagi aga selgub, et tegelikult oli Jumal valinud tema. Püha Vaimu valguses mõistab armu saanud patune, et ka usk ja päästmine on Jumala annid. Sest kõik lähtub Jumalast. 

Aamen.

 

 

 

 

Kristjan Luhamets

Tartu Pauluse koguduse õpetaja