Järvas rõhutati positiivset

Et vaagida eilset ja plaanida homset, kohtusid Järva praostkonna 12 koguduse sinodisaadikud Anna koguduse ja õpetaja Lea Heinaste lahkel võõrustamisel.

Jumalateenistusel Anna kirikus jumalasõna ja sakramentide jagamisega sisse juhatatud päev jätkus koosolekuga hubases kogudusemajas. Enne koosoleku algust võeti kehakinnitust rikkalikult kaetud kohvilauas, kus peapiiskop Andres Põder tunnistas, et võib päeva isiklikult ajalooliseks liigitada, sest külastas Anna kirikut esimest korda. Koosolekut juhatav praost Teet Hanschmidt palus abijuhatajaks kohaliku koguduse juhatuse esimehe Peep Heinaste.
Praostkonna tegevusaruandest kokkuvõtet tehes tänas praost töötegijaid ennastsalgava pühendumise eest, mis paraku tema sõnul alati tegijale väärilist tasu ei taga. «Loodan, et töö Issanda viinamäel ei lakka,» lõpetas Teet Hanschmidt oma ettekande, kus ta vaagis nii arvulisi näitajaid kui sisulist tööd.
Statistika näitab liikmesannetajate arvu vähenemist, aga samas laekunud liikmeannetuse summa summarum suurenemist. Tendentsiks nimetas praost veel välisabi ja kinnisvarast laekunud sissetuleku vähenemist. Rõõmustavaks peab ta pühapäevakoolilaste arvu kasvu, mis näitab koguduseelu jätkusuutlikkust.

12 koguduse kokkuvõtted
Järva praostkonnas on tavaks saanud, et kogudusetöö ülevaate kannab sinodile ette mitte koguduse vaimulik, vaid valitud esindaja, üldjuhul koguduse juhatuse esimees. Vahelduseks tavapärasele kutsuti sel korral kogudused «päripäeva» ette, nii et tähestikus viimane, Vahastu, sai sõna esimesena. Esimees Andres Murumägi toonitas, et «patt oleks viriseda», lisades, et väikeses kohas on kirikul suur roll kohaloolise identiteedi kandjana.
Türi kogudusest nimetati liikmesannetajate vähenemist, samuti seda, et annetuste suurus on seotud aasta edukusega laiemas mõttes: kui on hea saak ja majanduslikult lahedam, tehakse ka kogudusele suurem annetus. Tapa esindaja kiitis uut õpetajat Tauno Kiburit, kelle initsiatiivil toimub koguduseelu elavdavaid ettevõtmisi. Kogudusega on liitunud 29 inimest ja on lootust, et viimastel aastatel lahkunud taastavad oma liikmestaatuse.
Paide juhatuse esimees Aivar-Joel Rikk rääkis, et kogudusel läheb hästi, isegi ülihästi. «Mure on, et me liiga ahneks ei läheks,» rääkis ta, selgitades, et «elu enam paremaks minna ei saa». Ainsaks tõrvatilgaks meepotis on asjaolu, et koguduse tubli õpetaja Algur Kaerma on otsustanud Paide kogudusest lahkuda ning mõneks ajaks hoopis Välis-Eesti piiskopkonnas ennast proovile panna, seega kuulutab kogudus õpetaja koha vakantseks.
50 liikmesannetajaga Käru koguduse juhatuse esimees Elve Sutt teatas alandlikult: «Meil on õpetaja, töötegijad ja pisikese valla märkimisväärne toetus; oleme rõõmsad, et oleme alles.» Eltsa Lõokese sõnum Koerust kõlas: «Elame tavapäraselt stabiilset elu, sest segased ajad on oma vaimuliku saabumisega õnneks möödas.» Hooldajaõpetajaks on praost, aga kohapeal teenib diakon Jaanus Tammiste, kellega kogudus väga rahul on.
Järva-Peetri juhatuse esimees Elmar Meikup rääkis puudelangetamisest, mis kiriku varjust välja tõi. Järva-Jaani kogudusel läheb esindaja kinnitusel hästi ja teokalt suuresti tänu õpetaja Katrin-Helena Melderi aktiivsusele ning võimekusele. Hästi läheb ka Anna kogudusel, kus kaks korda kuus toimuval jumalateenistusel on osavõtjaid vähe, aga nad on innukad.
Ambla esindaja nimetas aruandeaastat raskeks majandusnäitajate poolest, aga meeldejäävaks mitmete kultuurisündmustega. Pärtel Tõnsberg vahendas rõõmu, et Aegviidus tehakse taas pühapäevakoolitööd ja arendatakse koguduseelu hoolimata sellest, et Tallinnas tööl käivad koguduseliikmed ei raatsi nädalavahetuseks koju jõudes vaba aega kirikus käimiseks pruukida.

Peapiiskop ja kantsler sinodi ees
Andres Põder toonitas, et lõppemas on viimane sinodihooaeg tema peapiiskopiks olemise ajal. Ta tänas vaimulikke ja teisi töötegijaid, nimetades, et Järva praostkonda, kus on ikka domineerinud optimistlik toon, on olnud alati lust tulla. «Palvetagem tuleviku pärast ja kasutagem aega mõttetalguteks,» kutsus kirikupea üles, lisades päevakajalisel teemal: «Küsides, millist peapiiskoppi tahame, vaagigem, millega oleme ise valmis panustama uuele peapiiskopile toeks olles.»
Viimased päevakorrapunktid olid seotud eesseisvate peapiiskopi valimistega. Esmalt paluti kantsler Urmas Viilma, üks viiest peapiiskopikandidaadist, kõnepulti oma platvormi tutvustama. Praosti avatud küsimustevoor ei tahtnud kuidagi otsa saada, nõnda ohtralt esitati kantslerile küsimusi. Muist neist puudutasid tänast olukorda EELKs, teised jälle olid tulevikku suunatud: kuidas oleks meie kirik juhitud, kui peapiiskopiks saaks Urmas Viilma.
Liina Raudvassar