Esileht » Uudis » Uudised »

Järva sinod toimus Amblas

13.06.2018 | | Rubriik: Uudised

Järva praostkonna sinodilised lõunalauas Kirsimarja söögitoas. Keskel on koha leidnud (paremalt) assessor Katrin-Helena Melder, diakon Tiit Lastik ja õpetaja Lea Heinaste. 2 x kätlin Liimets

23. mail toimus Amblas 12 kogudusest koosneva Järva praostkonna sinod. Kirikuvalitsust esindasid piiskop Joel Luhamets ja kantsler Andrus Mõttus.

Sinodipäev sai alguse jumalateenistusega Järvamaa vanimas, Ambla kirikus. 13. sajandist pärinevas kirikus toimunud armulauaga jumalateenistuse juhatas pidulikult sisse kümnest vaimulikust koosnev protsessioon. Juhtliturg oli piiskop Joel Luhamets. Tema pidas ka pihikõne, kus ta ütles et koguduste ülesanne pole jutlustades moraali lugeda, vaid kukkujad taas üles aidata.
Kuidas see ja paljud teised kogudustele pandud ülesanded 2017. aastal õnnestusid, sellest saadi ülevaade sinodikoosolekul kohalikus kultuurimajas. Pärast sinodi rakendamist andis aruandeaastast ülevaate praost Teet Hanschmidt. Sellele järgnesid koguduste esindajate, piiskop Luhametsa ja kantsler Mõttuse sõnavõtud. Traditsiooniliselt vaadati läbi 2017. aasta kulud-tulud ja võeti vastu 2019. aasta eelarve.
Ühehäälset toetust avaldati ka peapiiskopi ettepanekule täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust sättega, mis sõnastab selgelt abielu ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Läbivaks päevakajaliseks teemaks sinodil kujunes soov ja vajadus kokku leppida kogudustele kuuluvate surnuaedade majandamise põhimõtted, et terves praostkonnas kehtiksid ühesugused reeglid.

Hooned või inimesed
Praost Hanschmidti ülevaates 2017. aasta töödest-tegemistest oli murelikke noote: „Vaimuliku töö statistilised näitajad kahanevad ja oleme kaotanud aastaga natuke vähem kui Käru ja natuke rohkem kui Vahastu koguduse annetajaliikmete arvu jagu inimesi (–29). Viimase viie aastaga aga peaaegu 300 annetajaliiget. Muret teeb ka ristimiste ja leeritamiste vähenemine ning pühapäevakooli taandareng.“
Mis peataks languse? Toetudes Eesti Kiriku 9. mai numbri sisule tõstatas praost küsimuse, kuidas teenimisele läheneda: kas arusaamaga, et kiriku remont on ka koguduse remont või peaks panema rõhu sellele, et kogudused tegeleksid eelkõige inimestega ning ajalooliste pühakodade remont ja püsimine on kogu kogukonna hool.

Kordaminekud ja mured
Arvudest rääkides on Süda-Eestis asetsev Järva praostkond terves kirikus liikmete arvult väikseim (4355) ja liikmesannetajate poolest (1131) ollakse eelviimased. Liikmesannetajate arv kasvas 2017. aastal Amblas, Järva-Madisel, Kärus ja Türil kokku 42 liikme võrra. Ülejäänud kogudustes see arv kahanes, kokku 71 võrra.
Vaimuliku tegevuse 19 näitajast oli võrdluses 2016. aastaga 8 näitajat plussis ja 11 miinuses. Vähenes ristimiste (–10), leeriõnnistamiste (–7) ja matuste arv (–14). Suurenes laulatuste (+2) ja muude talituste arv (+4). Kui vaadata talituste arvu viie aasta võrdluses, siis on laulatuste ja matuste arv enam-vähem stabiilne püsinud, ent ulatuslikult on vähenenud ristimised (2012. a 92, 2017. a 20) ja leeriõnnistamised (2012. a 68, 2017. a 13).
Rõõmu tegi, et Aegviidu, Ambla, Järva-Madise, Järva-Peetri, Käru, Paide ja Vahastu koguduses peeti enam armulauaga jumalateenistusi (kokku +20). Kuigi kokkuvõttes armulaualiste arv kogu praostkonnas kahanes, kasvas see Järva-Madise, Käru, Paide, Türi ja Vahastu koguduses. Eriti märkimisväärne oli tõus Paides (+92). Enim armulaualisi on aga jätkuvalt Tapa koguduses. Pühapäevakoolid töötavad Aegviidu, Järva-Jaani, Tapa, Ambla, Järva-Peetri ja Türi koguduses ning muusikalisi kollektiive on praostkonnas viis.
Eriliselt tõstis praost esile diakon Tiit Lastiku tööd Järva-Madise koguduses, kus võrreldes möödunud aastaga on vaimuliku tööd kajastavas statistikas kõige rohkem positiivseid nihkeid (jumalateenistuste arv, armulaualiste arv, liikmesannetajate arv, ristimiste ja leeritamiste arv, koduste armulaualiste arv). Stabiilselt tugevad on Ambla ja Järva-Jaani kogudus.
Koguduste majanduslikku seisu analüüsides tõdes praost, et kogulaekumise rõõmustava kasvu juures on murelikuks tegev annetajaliikmete ja eriti kohalike omavalitsuste makstava toetuse vähenemine. Keskmine liikmeannetus oli praostkonnas 39,98 eurot.

Piiskopi ja kantsleri sõnavõtt
Piiskop Luhamets tänas praosti, vaimulikke ja töötegijaid nende panuse eest jumalariigi töös, öeldes, et iga töötegija on kulda väärt ja julgustas kogudusi: „Kõik on Jumala käes. Kui see sõltuks vaid meist, siis oleks see lootusetu. Lõpuks ei suuda kirikusse kedagi tuua ei üks ega teine inimestest, vaid neid kutsub Jumal. Palju asju siin maailmas on kaduvad, on olnud ja läinud, aga kirik on üks stabiilsemaid asju, mis on jäänud. Raskeid aegu kirikuelus on ka varem olnud, ent kõikidest aegadest on läbi tuldud ja töö on edasi läinud. Oleme tänulikud olukorra eest, mis meil on, ja töötame ustavalt edasi.“
Kantsler Mõttus tutvustas sinodilistele, millistes majandusküsimustes kirikuvalitsus kogudustele toeks on, ja ütles, et kogudused ei peaks heituma kasinatest vaimuliku töö statistilistest näitajatest: „Numbrid ei kajasta alati töö suurust. Kui suures koguduses on ühes leerikoolis 50 leerilast, siis väikeses koguduses võib seitsme õnnistamise peale läbi viia lausa kolm täies mahus leerikooli. Panus, mida annate, on väga oluline.“
Mõttuse hinnangul võiks kaaluda koguduseelu elavdamiseks kodukülastuste suurendamist. Siinkohal tuleb aga märkida, et kogu praostkonda on püsivalt teenimas vaid neli õpetajat ja kaks diakonit. Lisaks annavad oma panuse emerituuri siirdunud õpetaja Lea Heinaste; vikaarõpetaja Jaanus Klaas ja Ida-Harju praostkonna vaimulik Kalle Kõiv, kes hooldajaõpetajana kord kuus teenib Vahastu kogudust.
Kätlin Liimets

Pildigalerii:

Silma jäi Ambla bussipeatuse seinale tehtud grafiti.

Teemad:

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)