Järva jätkab praost Teet Hanschmidtiga

Järva praostkonna ka­he­­­teist­kümne ko­gu­­­­d­­use esindajad alus­ta­sid sinodipäeva ju­­ma­­­la­teenistusega Käru puukirikus.

Koosolekut sõideti pidama aga kuue kilomeetri kaugusele Toosikannu puhke­keskusesse. Peapiiskop Urmas Viilma ni­metas oma tervituses, et on Järva sinodil teist aastat, aga tä­navu peapiiskopina uues rollis. Viilma tänas järvalasi toetuse eest peapiiskopi va­limistel.

Kirik turbulentsis
Oodatumas päevakorrapunktis sõna saades toonitas Viilma, et soovib Järva praostkonna kaudu hoida EELKs stabiilsust: «Kirikus tervikuna on toimunud väga palju nihkumisi, nüüd oleks hea, kui natuke saaks olla ka stabiilsed.» Kirikupea edastas, et viis praostkonda on saanud käesoleval aastal uue praosti, samuti on vahetunud peapiiskop ning kirikuvalitsuse liikmed. «Teatud mõttes on tegemist doominoefektiga – ühe nupu liigutamisega kor­ral­dub kõik ümber,» ütles peapiiskop, soovides näidata, millisesse turbulentsi on kirik sisenenud.
Pika sissejuhatuse järel te­gi ta ettepaneku valida praos­tiks ametit jätkama Teet Hanschmidt (65), kes on saa­nud kirikuvalitsuse otsu­sel õpetajaaja pikendust 70. elu­aastani. Ülekaalukate poolt­häältega valitigi praostiks Teet Hanschmidt, kes on sel­les ametis olnud alates 2000. aastast, kusjuures kohu­se­täitjana alustas juba 1993.
«Tänan väga ja eks te ise tea, millega riskite,» tänas Hansch­midt temale omase huu­morimeelega, lisades, et katsub Jumala abiga antud mandaati õigustada. Abipraostiks valiti praosti ettepanekul õpetaja Tõnu Linnasmäe, kes oli selles ülesandes ka siiani.

Et oleks, kus kuulutada
Praosti sõnalises tegevusaru­an­des kiitis Hanschmidt tub­lit tööd teinud vaimulikke. Eraldi said kiita õpetaja Lea Heinaste Anna koguduse ja praostkonna vikaardia­kon Jaanus Tammiste Koe­ru koguduse teenimise eest, kus mõlemas on mitmed arv­näitajad kasvutrendis.
Järva sinodil on kom­beks anda koguduseelu tut­vus­tamiseks sõna vaimulike asemel ilmiksaadikutele. Sel­lest tulenevalt hõlmavad lühi­ettekanded ennekõike ainelise elu ülevaadet. Kui Tapa õpetaja Tauno Kibur Paide saadikult uuris, kas lisaks ko­guduse majandusküsimuste lahendamisele koguduse juh­t­organis ikka ka palvele panustatakse, vastas Aivar-Joel Rikk: «See on iga kristlase elementaarne asi, kuid kuni meil pole koguduseliikmeid, kes kümnisest kinni peavad, peame sellist justkui müügi­mehe tööd tegema.»
Ka uue õpetaja, Läänemaalt saabunud misjonäri Kari Tynk­ky­neni teenimisel läheb Paide kogudusel juhatuse esi­mehe sõnul hästi, ent suuresti tänu ju­hatuse pingutusele. Ta mee­­nu­tas, et aruandeaastal oli juhatusel 39 ehitusalast koos­olekut, ning lisas: «Kui me ei pingutaks, poleks hoonet, kus evangeeliumi kuulutada.»

Kogukond osa kogudusest
Aegviidu esindaja kiitis ko­guduse head asupaika ning se­da, et kirik ja kogudusemaja on soojad; samuti häid soome sõpru, kes «aitavad ellu jääd­a».
Ambla koguduses käivi­tus eelmisel aastal taas pü­ha­­päevakool. Hea koostöö on kohaliku omavalitsusega, kel­lega tehakse ühisüritusi. Sa­muti on rõõm koostööst Tapa kogudusega, kellega kor­raldatakse koos palvusi (loe lähemalt lk 8).
Anna koguduse ülevaadet tehes kinnitas õpetaja Lea Hei­­naste: «Meil on palju head, sest kiriku uksed on lah­­ti.» Tänu lahketele an­­­­ne­tajatele ning Pai­de lin­na­va­lit­susele koguti raha ki­ri­ku in­ter­jööri remondiks. Annas mõ­tiskletakse, mis on väikeste ko­guduste saatus EELKs. Õpe­taja Heinaste leiab, et rohkem tu­leks panustada koguduste koos­tööle.
Järva-Jaani esindaja kiitis õpetaja Katrin-Helena Mel­derit, tänu kellele koguduse majandus toimib. «Kui hästi küsida ja selgelt põhjendada, tuleb kogukond firmade ja era­isikutega jõudsalt kiriku te­gemistega kaasa,» kinnitas ta, nimetades eelmise aasta suursündmuseks kiriku torni­katuse valmimist ning risti kuldamist.
Järva-Madisel läheb nii häs­ti, et on isegi raske midagi üksikult välja tuua. «Juhatus tegeleb majandusküsimustega, et õpetaja saaks pühenduda vaimsetele asjadele,» nimetas esin­daja, lisades uhkelt, et ko­gudus on suutnud õpetaja palka tõsta, riigile ja kiriku kes­k­valitsusele on maksud makstud ja kellegi ees võlgu ei ole.
Järva-Peetrist anti aru, et seoses kirikuaiast suurte va­nade puude langetamisega on pü­hakoja seinad muutunud kui­vaks. Möödunud jõulud muu­­tis eriliseks Saksamaalt toodud kirikukellade heli, mis tõi kiriku rahvast täis.
Koerust teatati, et oli lõbus aasta, mil ristiti, leeritati ja laulatati. Üle mitme aasta tehti suveks kiriku uksed teelistele valla. Suure rõõmu kõrval on mured väikesed: kiriku katus vajab remonti.
Käru juhatuse esimees Elve Sutt rääkis, et sel suvel 150aastaseks saavasse Käru puukirikusse kutsub kirikukell igal neljandal pühapäeval ja «rahvast ikka tuleb, kuigi val­la elanikke jääb järjest vähemaks».
Tapa koguduse möödunud aasta kordaminekuid varjutab teadmine, et õpetaja Tauno Kibur lahkub Kose koguduse teenistusse. Aruandeaastast too­di esile kirikuukse re­no­vee­rimist, oreli remonti ja pastoraadi juurde avara parkla rajamist, mis lubab senisest selgemalt külalistele tere tule­mast öelda.
Türi kogudusel on kahju jagada oma õpetajat mit­me koguduse vahel, sest see kasvatab vaimuliku töö­koor­must liialt. Kiriku juures on murekohaks torn, mille kor­da­tegemiseks on vaja suuremat summat.
Soode ja metsade taga Kaiu valla äärealal asuva Vahastu koguduse elust ülevaadet an­des rääkis juhatuse esimees And­res Murumägi, et möö­dunud aastal oli kaks matust, aga ka kaks ristimist ja «kuuldub sahinaid, et uusi ristseid on oodata». Mureks on kohaliku omavalitsuse ki­ri­kuvaenulikkus, mis ei too kogudusele rahalist toetust.
Liina Raudvassar