Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Järva-Jaani kiriku uute tornikellade saamislugu

25.04.2012 | | Rubriik: Kirikuelu, Vasak

Kellade valamine Saksamaal Petit & Gebr. Edelbrocki valukojas Gescheris. Ristija Johannese pühapäeval pühitses assessor Tiit Salumäe Järva-Jaani kirikus kellad. Koguduse arhiiv

Järva-Jaani kiriku tornis helisevad jõuludest saati uued kellad ja alev on saanud uue kõla. 

Oleme kirikukella täis- ja pooltundidel kostvate löökidega harjunud juba 1987. aastast, mil tolleaegse külanõukogu esimehe Rein Köstri eestvõtmisel ja muinsuskaitse seltsi heakskiidul ennistas Lembit Jüriso 1881. aastast pärineva ajanäitajast kella pika vaikuse järel taas tööle. Ta valmistas uue sihverplaadi ning pendli ja hooldas kella ka 2011. aasta sügiseni ning pälvis selle vabatahtliku töö eest EELK konsistooriumi tänukirja.

Eeltööd ja taotlused
Miks on nüüd kellalöögid vaiksemad ja jumalateenistusele kutsuv kellamäng tugevam? Sellepärast, et täis- ja pooltunde lüüakse vastavate haamrite abil uute kelladega, mis asuvad tornis sees. Varem tegi seda kiriku tornikiivri lõunaküljel asuv väliskell. Jumalateenistusele kutsusid ning leinakella lõid aga torni kellatoas ja luukide taga asunud 15. saj pärinev kell ning Tornialuse kalmistu kell. Paraku oli nende kahe kella hääl vaikne ja ilmetu.
Unikaalne 15. saj kell on mõraga ja teine kell nõnda väike, et tornist tema heli vaevu kuulda oli. Uuendust vajas ka kellatuba, sest luugid olid juba vanad, hinged roostetanud, põrand pehkinud ja kellatool mardika- ning seenkahjustustega. Kõik see tingiski uute tornikellade soetamise vajaduse.
Hinnapakkumise plaanitud töödele summas 53 550.72 eurot saime osaühingult Mäeväli Orelitöökoda, kes on Eesti kirikutesse toonud juba 30 kella. Kirjutasime projekti PRIA-le ja kuulutasime välja korjanduse 10% omaosaluse tagamiseks. Projektile saime positiivse vastuse eelmise aasta juulis.

Kellade valamine
Kiriku kellad valati Saksamaal Petit & Gebr. Edelbrocki valukojas Gescheris. Johannese kell valati eelmise aasta novembris ja sõpruskoguduse St. Tönise kutsel olid selle tunnistajateks koos sõpruskoguduse 14 liikmega ka Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helana Melder ja juhatuse esimees Kuno Agan.
Suur kell oli selleks ajaks juba valmis ja vormist välja võetud ning meie nägime teda lihvimislaual. Enne väikese kella valamist tutvustati meile valukoda, kus on kelli valatud juba aastast 1690 käsitööna. Vana tehnoloogiat kasutades tehakse seda tööd tänapäevani.
Kellavormi valmistamine võtab aega 12 nädalat, valamine ise ainult pool tundi. Tornikellad valatakse pronksist, milles sisaldub 78% vaske ja 22% inglistina. Valamiseks sulatatakse metall ja kuumutatakse 1200 kraadini.
Valamisprotsess kannab endas sügavat kristlikku tähendust. Uue kella valamine on sümboolselt Kristuse surma ja ülestõusmise kinnitus. Kellavorm maetakse maasse nagu Kristus hauda. Kella püütakse valada Kristuse surmatunnil ehk siis reedel kell kolm pärastlõunal. Enne seda peetakse palve valamise õnnestumiseks.
Meie kella valamine leidis aset erandlikult kolmapäeval. Pidasime koos sõpruskoguduse õpetaja Daniela Büscher-Bruchiga lühikese palvuse, lugedes eesti keeles Ps 148:13–14 ja järgneva palve saksa keeles.
See oli ühtaegu ärev ja pühalik hetk, kui 1200kraadisest kuumusest lõõmav sulametalliga täidetud tiigel toodi taliga maasse kaevatud vormi juurde, et see väikesest avausest kellavormi kallata.
Imetlesime viie kellavalaja kindlat kätt ja rahulikku meelt ning suurepärast koostööd. Eriliselt vaikne ja pühalik oli hetk, kui kuulasime sulametalli rahulikku voolamist vormi, kuni mulksumine selle täitumisest teada andis. Vormi suule asetati seejärel söed, et jahtumine toimuks võimalikult aeglaselt.
Kolme päeva möödudes kaevatakse jahtunud kellavorm välja, nõnda nagu väljus Kristus elavana hauast. Nii tõusis ka meie Johannese kell oma uuele elule ja sai ülesande hakata kuulutama Kristuse ülestõusmise rõõmusõnumit.

Kellade pühitsemine ja torni tõstmine
Kellad jõudsid Järva-Jaani detsembris ja paigaldati kiriku pikihoonesse pühitsemiseks. Jumalateenistusel Ristija Johannese pühapäeval (11. detsembril 2011) teenisid kaasa assessor Tiit Salumäe, kes jutlustas ja kirikukellad pühitses, Järva praostkonna abipraost Tõnu Linnasmäe ja koguduse õpetaja. Laulis Järva-Jaani segakoor Nadežda Partsi juhatusel, kes seadis koorile just selleks jumalateenistuseks laulu kirikukelladest.
Järgmisel päeval tõsteti kellad torni renoveeritud kellatuppa, mille akende ette oli pandud ka uued kõlaluugid. Vinnati üles 470 kilo kaaluv suur kell ja 290 kilo kaaluv väike kell. Olime tunnistajateks sajandi sündmusele, sest kirikukellade iga võib iga-aastase hooldamisega ulatuda 400 aastani. Elektriliste helistamismasinate seadistamiseks kulus veel mõni päev, enne kui kellahelinat kuulda saime.
Kirikukellad on kui elavad isikud, kes kõnelevad ja annavad edasi rõõmusõnumit, igaüks oma erilise kujunduse ning talle omase häälega.

Kellade helistamisest
Projekti käigus korrastati ka torni ajanäitaja, valmistati uus sihverplaat, vanad osutid kullati Belgias. Suur kell lööb pooltunde ja väike kell täistunde. Jumalateenistusele kutsuvad kellad kolmel korral: üks tund enne jumalateenistust heliseb suur kell, pool tundi enne väike kell ning vahetult enne jumalateenistust mõlemad kellad koos. Jumalateenistusel, kui leotakse meieisapalvet, heliseb taas suur kell. Teenistuse lõpus helisevad jälle mõlemad kellad koos. Matusekella ning riiklike leinapäevade mälestuskella lööb aeglases tempos suur kell.
Laupäeva õhtul kell 18 teatab suur kell töö lõpetamise vajadusest ning pühapäeva pühitsemise algusest. Kui keegi igavikku lahkub, siis on võimalik helistada ka hingekella.
Kirikukellade helistamisel on väga pikk traditsioon. Keskaja inimesele oli kellahelin ühenduseks taeva ja maa vahel, mis ka kurje vaime eemale peletas. Meile on kahe uue kella helin igapäevaseks saatjaks.
Meie kiriku 15. sajandist pärit vana kell on nüüd muuseumieksponaadina kellatorni alumisel korrusel vanas kellatoolis kõigile vaadata. Seinale on kinnitatud ka Lembit Jüriso valmistatud vana sihverplaat. Tornialuse kalmistu kell jääb kogudusse hoiule, kuni on võimalik see oma esialgsele kohale tagasi asetada.
Kellade pühitsemist, torni tõstmist ning kellamängu on võimalik vaadata ka internetiaadressil www.youtube.com, kirjutades otsingusse Järva-Jaani kirik, või EELK Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse leheküljel Facebookis.
Katrin-Helena Melder,
Järva-Jaani koguduse õpetaja

 Suur kell
on kolme rukkilille ja viljapea reljeefiga. Rukkilill tähendab kristlikus kunstis kestvust. Viljapead on ka Järva-Jaani valla vapil, need sümboliseerivad kristlikus kunstis viljakandmist. Liilia on neitsi Maarja sümbol ning liiliavanik kellal tähendab meie jaoks Maarjamaad. Kella pühakirjatekst pärineb psalmist 148:13: Kiitke Issanda nime, sest tema aulisus ulatub üle maa ja taeva!

 Väike kell
on Ristija Johannese reljeefiga. Ristija Johannes hoiab vasakul käel lambatalle ning osutab parema käega tema suunas. Kella loosung: Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu, pärineb Johannese evangeeliumist (1:29). Järva-Jaani kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Kella kaunistab veelainetega vanik, sest Ristija Johannes kutsus inimesi meeleparandusele ning ristis neid Jordanis.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)