Järjekindlalt järjepidevusest

Targalt juhitud järjepidevus on püsima jäämise ja jätkusuutliku arengu oluline eeldus. Me peame olema järjekindlad oma igapäevastes tegudes ja põhjapanevates otsustes, mida teeme tulevikku kavandades. Ühtviisi järjepidevad peame olema oma hingelises ja materiaalses maailmas. Märgilise tähtsusega hoonetest ja ehitistest, mida on rajanud meie eelkäijad, ei tohi kergekäeliselt loobuda. Nende sihipärane kasutamine ja säilitamine on meie jätkusuutlikkuse kindel osa ja tugi.
Liikudes Tallinnas piki Magdaleena (endine Lasteaia) tänavat, ei saa märkamata jääda maja number 12 eristumine teistest selle tänava ehitistest. Tagasihoidlik, kuid samas väärikas väljanägemine, mida eriliselt ilmestab terrasiitkrohv, jätab pigem mulje, et ehitis pärineb vabariigi esimese iseseisvuse aegadest. Tegelikult on aga tegemist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskoppide pikka aega kasutusel olnud eluasemega.
Maja ehitamist alustati väga raskel nõukogude ajal – aastal 1959, arhitekt Felix Berendsi projekti järgi ning meeles pidades piiblitarkust Esimesest Kuningate raamatust: «Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga» (8:13).
Peapiiskopi ametis oli ehituse alustamise ja lõpetamise ajal Jaan Kiivit seenior. Arhiividokumentidest saab teada, et tööde kuraator konsistooriumi poolt oli assessor Julius Voolaid ning konsistoorium palkas töödejuhatajaks H. Uustalu. Vastavalt allkirjastatud kokkuleppele, mille sündimise eelduseks oli raha vähesus, ehitati elamu kahasse Tallinna Jaani kogudusega ning viimase kasutusse läksid kaks väiksemat korterit elamu esimesel korrusel.
Magdaleena 12 hoone on kokku üle viiekümne aasta olnud koduks kuuele EELK peapiiskopile ja täitnud oma eesmärki auga. Aga kõik, mis on käigus, väsib ja kulub ajapikku ning tehnilised võimalused tollasel ehitusajal olid sootuks kasinamad. Nüüdseks on oma aja ära elanud aknad, amortiseerunud osaliselt torustikud, soojapidavus ja loomulik õhuvahetus ei vasta enam kaasaja normidele. Maja põhikonstruktsioonid ja plaanilahendused on aga ajale vastu pidanud ning sellega on püsima jäänud kõik eeldused, et põhjaliku renoveerimise järel võib see elamu teist sama palju aastaid kui seni oma funktsiooni ka edaspidi edukalt täita. Ja mis veelgi olulisem, me säilitame järjepidevuse, eelmiste asukate ajaloo, mis sinna seinte vahele on talletunud.
Igal juhul on Kiriku Varahaldus võtnud endale ülesandeks vajalikud tööd Magdaleena 12 hoones veel enne uue peapiiskopi ametisse astumist ära teha, sõltumata sellest, kes sinna tulevikus peaks elama asuma.
Meil tuleb panustada ja olla targalt järjepidevad, et sünniksid otsused, mis taastavad võimalikult kiiresti kiriku ühtsuse, ja kui selle hinnaks peaks olema mõnest töötegijast loobumine, siis tuleb seda teha. Uus peapiiskop peab olema valmis uuendusteks kiriku juhtimisel. Me peame selgusele jõudma, kui väikesed või suured me tegelikult oleme. Tuleb valida, kas kanda vett suure sõelaga või väikese kausiga.
Tahaks peatuda ka ühel teisel järjepidevusel, täpsemini öeldes teemal, mis on alles järjepidevuseks saamas, kuid mida ma pean meie kiriku tuleviku kujundamisel ja kindlustamisel väga oluliseks. Pean silmas pikaajalise tulu teenimiseks mõeldud kinnisvara arendusobjekte. Varahaldus on sellega alustanud juba viis aastat tagasi, kui koostöös Jõhvi kogudusega ehitati büroomaja. Mõned aastad hiljem sai valmis büroo-elumaja Tallinnas Tatari 25. Praegu käivad ehitustööd Tallinnas Kentmanni 6 objektil, hoone valmib veel käesoleval aastal ja annab 2015. aastal täiendavat üüritulu 300 000 eurot. Ettevalmistused on käimas ka tulevaste projektidega: Lennuki tn 22, 24, 26 kõrghoone, elamu-büroohoone Magdaleena 9 ja elamu Kristiina tn 10/12a.
Tahan rõhutada, et mingil juhul ei tohiks järjepidevus katkeda selles tegevuses, kus meil on olemas eeldused hoonestamata maatükkide kujul. Osa nendest on praegu atraktiivsed, osa muutub investeerimiskõlblikuks alles aastakümnete pärast.
Me peame minema edasi, sest alternatiivseid pikaajalise püsitulu teenimise allikaid silmapiiril ei paista. Investeerimine kinnisvaraarenduse kaudu on aeganõudev ja tulu ei tule üleöö. Vastupidi, me peame tegema ettevalmistavas faasis ise märkimisväärseid kulutusi. Peame arvestama, et osa varahalduse teenitud tulust tuleb uuesti investeerida, mitte kiriku ülalpidamiseks ära kulutada.

 

 

 

 
 
Mati Maanas,
assessor