Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Järgmine peatus: Kambja

28.11.2007 | | Rubriik: Ühiskond

17.–19. augustini 2008 oodatakse Kambjasse vähemalt tuhandet osavõtjat kristlikule noortefestivalile, mis on ühtlasi osa Eesti vabariigi 90. aastapäeva ürituste sarjast. Traditsiooniline noortekett Pilistveres. Kas 2008. aastal näeb Kambjas samasugust pilti?Festival algab telklaagri püstitamisega pühapäeva lõunal ning lõpeb teisipäeva pärastlõunal parasjagu nii, et soovi korral oleks võimalik jõuda õhtuks Tallinna, kus öösel vastu 20. augustit laulab eesti rahvas taas öölaulupeol. See on aastapäeva ürituste kulminatsioon, kuhu oodatakse eestlasi üle maailma. Meie väikese rahva iseseisvus on ime, mille eest on palju põhjust Jumalat tänada.
Läheneva noortefestivali teema ongi «Jumal tänatud!». Nurina asemel püüame märgata põhjusi, mille eest tänulik olla. Päevade korraldustoimkonna liige Joel Reinaru leiab, et selline teema on väga vajalik: «Inimestena oleme harjunud oma vigades süüdistama teisi ja oma edukuses ajame julgelt nina püsti ega kahtle hetkekski, et see võis sõltuda kellestki teisest.»
Asukoha valik
EELK on korraldanud noorte suvelaagreid alates 1990. aastast. Esimesel 12 aastal vahetus iga kord laagri asukoht ja läbi said käidud kõik 12 praostkonda. Alates 2002. aastast jäi laager peatuma Pilistverre, kus Eesti kirikute noored said kokku kuuel aastal järjest. Just Pilistvere on see koht, kus kiriku noortepäevadest sai kristlik noortefestival «Järgmine peatus».
Korduvalt on kaalutud ka võimalust korraldada noortefestival mõnes teises Eesti paigas. Kindlasti peab seal olema kirik. Kindlasti peab see olema ilus koht. Koha valib korraldustoimkond. Tulevaks aastaks pakuti laagri toimumispaigaks välja hulk häid kohti Kõpu poolsaarest Rõugeni. Konkureerima jäid Pilistvere ja Kambja. Koosolekul tuli poolt- ja vastuargumente aina juurde. Siiski oli korraldav toimkond üllatavalt üksmeelne, kui suure häälteenamusega valiti 2008. aasta laagri asukohaks Kambja.
Kultuurilooline paik
Kambja asub Tartust 18 km kaugusel Võru suunas. 20 aastat tagasi seisid siin lootusetult võssa kasvanud varemed, kiriku taastamise lootus oli veel õige väike.
Ometi on just selles kirikus teeninud Andreas Virginius, kes tõlkis maarahvale pühakirja. Wastne Testament ilmus trükis 1686. aastal. Samal aastal alustas tööd talurahvakool, kus aastakümneid oli koolmeistriks Ignatsi Jaak. Väga aktiivne oli Kambjas vennastekoguduse töö. Vendade muusikalembusest tingituna ehitati siin 1772. aastal Tartumaa esimene orel ja 1794. aastal laulis Kambjas teadaolevalt esimene eestikeelne mitmehäälne laulukoor.
Kambja kihelkonnast on võrsunud esimene eesti soost piiskop Cornelius Laaland (1824–1891) ja Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov (1894–1919). Viimane jõudis pidada oma kodukihelkonnas ka koolmeistri ametit.
1944. aasta suvel põles Kambja kirik ja nõukogude võim püüdis hävitada kõik, mis veel sõjast alles oli. Jumal tänatud, et see nii ei pidanud jääma. Kiriku taastamistööd algasid 1989. aastal, kogudus tegutseb 1994. aastast. Teineteise kõrval on ehitatud üles nii kirikut kui kogudust. Kiriku taaspühitsemiseni pole enam palju jäänud, kuid juba tuleval suvel võime tulla siia kokku kristlikule noortefestivalile – tänu Jumalale!
Tulge kaasa!
Öeldakse, et iga laager on korraldajate nägu. Kuigi olulised otsused on juba tehtud, on veel vara öelda, mis nägu on tuleva suve laager. Võib-olla on see natuke ka sinu nägu? Ükski abikäsi ei ole meil liiast. Võib-olla saab siit positiivse tõuke just sinu koguduse noortetöö? Kui oled valmis jagama korraldajate koormat, on praegu õige hetk sellest teada anda. Peatse kohtumiseni!
Kristjan Luhamets,
korraldava toimkonna esimees

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)